¹¶ Ano ra ko Pirirara Huhi; i mea ia,

¹Siis rääkis suhiit Bildad ja ütles:

²Kia pehea te roa o ta koutou whakatakoto mahanga mo nga kupu? Kia whai mahara mai, muri iho ka korero matou.

²'Millal sa teed sõnadele lõpu? Mõtle järele, ja rääkigem siis.

³He aha matou i kiia ai he kararehe, i waiho ai hei mea poke ki ta koutou titiro mai?

³Miks peetakse meid loomadeks, oleme rumalad teie silmis?

⁴Haea iho koe e koe ano, i a koe e riri ana. Mau koia ka mahue ai te whenua, ka nekehia ai te toka i tona wahi?

⁴Sina, kes vihas oma hinge lõhki käristad - kas sinu pärast jäetakse maha maa või nihutatakse kalju oma asemelt?

⁵¶ E pirau ano hoki te rama a te hunga kino, a e kore te mura o tana ahi e marama.

⁵Jah, õela valgus kustub ja tema tuleleek ei paista.

⁶Ka pouri te marama i roto i tona teneti, ka pirau ano hoki tana rama i runga i a ia.

⁶Ta telgis pimeneb valgus ja ta kohal kustub tema lamp.

⁷Ka whakakikitia nga takahanga o tona kaha, ka kokiritia iho ano ia ki raro e tona whakaaro ake.

⁷Ta jõudsad sammud jäävad lühikeseks ja ta oma nõu paiskab ta maha.

⁸No te mea ka maka ia e ona waewae ake ki te kupenga, ka haere hoki ia i runga i te reti.

⁸Sest ta oma jalad viivad ta võrku ja ta käib püüniste peal.

⁹Ka mau tona rekereke i te tawhiti, a ka hopukia ia e te mahanga.

⁹Püüdepael haarab teda kannast, lõks hoiab teda kinni.

¹⁰Kei te huna ki te whenua te aho mona, te rore hoki mona ki te huarahi.

¹⁰Tema jaoks on peidetud maa peale köis, teerajale silmus.

¹¹¶ He whakamataku i nga taha katoa hei mea i a ia kia wehi, hei aruaru hoki i a ia i ona hikitanga rekereke.

¹¹Kõikjal kohutab teda suur hirm ja kihutab tema kannul.

¹²Ko tona kaha ka hemo i te kai, a kei te whanga tonu te aitua ki tona tatunga.

¹²Õnnetus tunneb nälga tema järele, hukatus on valmis tema kukutamiseks.

¹³Ka pau i tera nga wahi o tona tinana, ae, ka pau ona wahi i te matamua o te mate.

¹³Tõbi sööb ta naha, surma esmasündinu sööb ta liikmed.

¹⁴Ka hutia atu ia i roto i tona teneti, i whakamanawa ai ia, a ka kawea atu ia ki te kingi o nga whakamataku.

¹⁴Tema telgist kistakse ta lootus ja teda aetakse suure hirmu kuninga juurde.

¹⁵Na ka noho ki tona teneti te mea ehara nei i a ia: a ka ruia iho te whanariki ki runga ki tona kainga.

¹⁵Tema telki asub elama see, mis pole tema oma, ta eluaseme peale puistatakse väävlit.

¹⁶Ka maroke ake ona pakiaka i raro, a i runga ka tapahia atu tona manga.

¹⁶Temal kuivavad juured alt ja närtsivad oksad pealt.

¹⁷Ka ngaro atu te maharatanga ki a ia i runga i te whenua; e kore ano ia e whai ingoa i te huanui.

¹⁷Mälestus temast kaob maalt ja ta nime ei nimetata tänaval.

¹⁸Ka peia atu ano ia i roto i te marama ki te pouri, ka atiatia atu hoki i te ao.

¹⁸Ta tõugatakse valgusest pimedusse ja aetakse maailmast ära.

¹⁹E kore ia e whai tama, e whai tama ranei a te tama, i roto i tona iwi, he morehu ranei i te wahi i noho ai ia.

¹⁹Temale ei jää järglast ega sugu oma rahva seas, ja mitte ühtegi pääsenut sealt, kus ta viibis.

²⁰Miharo ana ki tona ra te hunga i muri i a ia, pera i te hunga i haere ra i mua, mau ana to ratou wehi.

²⁰Inimesed läänes ehmuvad tema hukatuspäevast ja inimesi idas haarab hirm.

²¹He pono ko nga nohoanga enei o te tangata kino, ko te wahi hoki tenei o te tangata kahore e mohio ki te Atua.

²¹Tõesti, nõnda sünnib ülekohtutegija hoonega ja nõnda selle paigaga, kes Jumalat ei tunne.'