¹¶ Ko nga whakatauki a Horomona tama a Rawiri, kingi o Iharaira;

¹Saalomoni, Taaveti poja, Iisraeli kuninga õpetussõnad

²E mohiotia ai te whakaaro nui, te ako; e kitea ai nga kupu o te matauranga;

²tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks, mõistlike sõnade mõistmiseks,

³E riro mai ai te ako a te ngakau mahara, te tika, te whakawa, te mea ano e rite ana;

³et võtta õpetust targaks käitumiseks, õigluseks ja õiguseks ning õigeks eluviisiks,

⁴Hei hoatu i te ngakau tupato ki nga kuware, i te matauranga, i te ngarahu pai ki te taitamariki;

⁴et anda kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet -

⁵Kia whakarongo ai te tangata whakaaro nui, kia nui ake ai tona mohio; kia whiwhi ai te tangata tupato ki nga whakaaro mohio:

⁵kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust; kes aru saab, see omandab oskuse

⁶E mohio ai ia ki te whakatauki, ki te kupu whakarite, ki nga kupu a nga whakaaro nui, ki a ratou korero whakapeka.

⁶õpetus- ja tähendamissõnade, tarkade meeste ütluste ja nende mõistatuste mõistmiseks.

⁷¶ Ko te wehi ki a Ihowa te timatanga o te matauranga; e whakahawea ana te whakaarokore ki te whakaaro nui, ki te ako.

⁷Issanda kartus on tunnetuse algus, meeletud põlgavad tarkust ja õpetust.

⁸Whakarongo, e taku tama, ki te ako a tou papa, kaua hoki e whakarerea te ture a tou whaea;

⁸Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust,

⁹Ka waiho hoki ena hei pare ataahua mo tou matenga, hei mekameka whakapaipai mo tou kaki.

⁹sest need on su peale ilupärjaks ja kaela ümber keeks!

¹⁰¶ E taku tama, ki te whakawaia koe e te hunga hara, kaua e whakaae.

¹⁰Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad, siis ära nõustu!

¹¹Ki te mea ratou, Tatou ka haere, ka whakapapa atu, ka whakaheke toto; kia whanga puku tatou, he mea takekore, mo te tangata harakore:

¹¹Kui nad ütlevad: 'Tule meiega! Varitseme verd, luurame süütut ilma põhjuseta,

¹²Horomia oratia ratou e tatou, peratia me ta te rua tupapaku; ka riro tinana ratou, ka pera me te hunga e heke atu ana ki te poka:

¹²neelame neid otsekui surmavald, elusalt ja tervelt nagu haudaminejaid,

¹³Ka kitea e tatou nga taonga utu nui katoa, ka whakakiia o tatou whare ki ta tatou e pahua ai:

¹³küllap me siis leiame kõiksugust kallist vara ja täidame oma kojad saagiga.

¹⁴Maka mai tou wahi ki roto ki to matou; kia kotahi te putea ma tatou katoa.

¹⁴Heida liisku meie keskel ja meil kõigil olgu ühine kukkur!' -

¹⁵E taku tama, kaua e haere tahi i te ara me ratou; kaiponuhia tou waewae i to ratou huarahi;

¹⁵siis, mu poeg, ära mine nendega seda teed, hoia oma jalg nende radadelt!

¹⁶E rere ana hoki o ratou waewae ki te kino, e hohoro ana ratou ki te whakaheke toto.

¹⁶Sest nende jalad jooksevad kurja poole ja nad tõttavad verd valama.

¹⁷He maumau hoki te hora o te kupenga ki te tirohanga a tetahi manu.

¹⁷Ent asjatu on võrku laotada kõigi tiivuliste nähes:

¹⁸Ko ratou, he whakaheke i o ratou toto ano i whakapapa ai ratou; he whakamate i a ratou ano i piri ai ratou.

¹⁸sest nad varitsevad omaenese verd, luuravad omaenese hinge.

¹⁹Ka pena nga huarahi o te hunga apo taonga; ko te ora ano o ona rangatira e tangohia.

¹⁹Niisugune tee on igaühel, kes ahnitseb kasu: selle omanikult võetakse hing.

²⁰¶ E hamama ana te whakaaro nui i te huarahi; e puaki ana tona reo i nga waharoa;

²⁰Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel,

²¹E karanga ana ia i te tino wahi whakaminenga; i te wahi tuwhera o nga kuwaha, i roto i te pa, e puaki ana ana kupu;

²¹kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:

²²E te hunga kuware, kia pehea ake te roa o to koutou aroha ki te kuwaretanga? O te hiahia ranei o te hunga whakahi ki to ratou whakahi? O te whakakino ranei a te hunga wairangi ki te matauranga?

²²'Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust? Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda ja alpidel vihata teadmist?

²³Tahuri mai ki taku ako: na ka ringihia e ahau toku wairua ki a koutou, ka whakaaturia aku kupu ki a koutou.

²³Pöörduge minu noomimise alla! Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu, teen teile teatavaks oma sõnad.

²⁴I karanga atu hoki ahau, heoi kihai koutou i pai mai; i totoro atu toku ringa, a kihai tetahi i whai whakaaro mai;

²⁴Et ma olen kutsunud, aga te olete tõrkunud, olen sirutanud oma käe, aga ükski pole tähele pannud,

²⁵Heoi whakakahoretia iho e koutou toku whakaaro katoa, kihai hoki i aro ki taku ako:

²⁵ja et te pole hoolinud mitte ühestki minu nõust ega ole tahtnud mu noomimist,

²⁶Mo reira ka kata ahau i te ra o to koutou aitua; ka tawai ina pa te pawera ki a koutou.

²⁶siis naeran minagi teie õnnetust, pilkan, kui teie kohkumine tuleb,

²⁷Ina tae mai to koutou pawera ano he tupuhi, a ka pa mai to koutou aitua ano he paroro; ina tae mai te pouri me te ngakau mamae ki a koutou.

²⁷kui teie kohkumine tormina tuleb ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub, kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.

²⁸Ko reira ratou karanga ai ki ahau, a e kore ahau e whakahoki kupu atu; ka rapu nui ratou i ahau, otiia e kore ahau e kitea e ratou:

²⁸Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia.

²⁹Mo ratou i kino ki te matauranga; kihai hoki i whiriwhiria e ratou te wehi ki a Ihowa;

²⁹Sellepärast et nad on vihanud tunnetust ega ole valinud Issanda kartust,

³⁰Kihai i aro mai ki oku whakaaro; whakahawea ana ratou ki taku kupu riri katoa.

³⁰et nad ei ole hoolinud minu nõust, vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,

³¹Na reira ka kai ratou i nga hua o to ratou nei ara, ka whakakiia ano hoki ki nga mea i titoa e ratou.

³¹peavad nad siis sööma oma tegude vilja ja küllastuma oma kavatsustest.

³²Ko te tahuritanga atu hoki o nga kuware hei patu i a ratou; ko te ngakau warea ano hoki o nga wairangi hei huna i a ratou.

³²Sest rumalaid tapab nende taganemine ja alpe hukkab nende hooletus.

³³Ko te tangata ia e rongo ana ki ahau, ka au tona noho, ka tea hoki i te wehi ki te kino.

³³Aga kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata.'