1¶ Ko nga whakatauki a Horomona. He tama whakaaro nui, ka koa te papa: tena he tama kuware, he utanga nui mo tona whaea.
1Saalomoni õpetussõnad: Tark poeg rõõmustab isa, aga alp poeg on emale meelehärmiks.
2¶ Kahore he rawa o nga taonga o te kino: ma te tika ia te oranga ake i te mate.
2Ülekohtuselt saadud varandustest pole kasu, aga õiglus päästab surmast.
3E kore a Ihowa e tuku i te wairua o te tangata tika kia hemokai: ka pana atu ia e ia te hiahia o te hunga kino.
3Issand ei lase nälgida õiget hinge, aga ta tõrjub tagasi õelate himu.
4¶ He rawakore te tukunga iho o te ringa ngehe: ma te ringa kakama ia ka hua te taonga.
4Laisk käsi toob vaesuse, aga virgad käed teevad rikkaks.
5¶ He kohi raumati ta tama ngakau mahara: he whakama ia te rawa a tama moe ngahuru.
5Taibukas poeg kogub suvel, aga poeg, kes lõikusajal magab, teeb häbi.
6¶ He manaaki kei te tumuaki o te tangata tika: he arita ia kei te waha o te tangata kino, taupoki ai.
6Õige pea peale tulevad õnnistused, aga õelate suus peitub vägivald.
7¶ Ka manaakitia te maharatanga ki te tangata tika; ka pirau ia te ingoa o te hunga kino.
7Mälestus õigest jääb õnnistuseks, aga õelate nimi kõduneb.
8¶ He ngakau whakaaro, ka tahuritia te whakahau: he ngutu wairangi, ka hinga.
8Kes on südamelt tark, võtab käsud vastu, aga huultelt meeletu libastub.
9¶ Ko te tangata haere tika, e haere ora ana: ko te tangata parori ke ona ara, ka mohiotia ia.
9Kes elab laitmatult, elab julgesti, aga kelle teed on kõverad, selle käsi käib halvasti.
10¶ Ma te whakakini o te kanohi ka puta ai te pouri: ko te ngutu wairangi ia, ka hinga.
10Kes pilgutab silmi, põhjustab valu, ja huultelt meeletu libastub.
11¶ He puna ora te mangai o te tangata tika; tena ko te mangai o te hunga kino, ka taupokina tera e te mahi nanakia.
11Õiglase suu on eluallikas, aga õelate suus peitub vägivald.
12¶ Ko to te mauahara he whakaoho i nga totohe; ko te aroha he hipoki i nga he katoa.
12Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised.
13¶ E kitea te whakaaro nui ki nga ngutu o te tangata matau; ko te rakau ia te mea mo te tuara o te ngakaukore.
13Mõistliku huultel leidub tarkust, aga meeletu seljale on vitsa vaja.
14¶ Rongoa ai te hunga whakaaro nui i te matauranga: he whakangaromanga ia kei te hori tonu, te mangai o te wairangi.
14Targad panevad tallele, mida teavad, aga rumala suu toob hukatuse lähedale.
15¶ Ko ona rawa te pa kaha o te tangata taonga: tena ko te hunga kore taonga, hei whakangaromanga to ratou rawakore.
15Rikka varandus on tema tugev linn, vaestele on nende vaesus hukatuseks.
16¶ Ko te mahi a te tangata tika e ahu ana ki te ora: ko nga hua o te kino ki te hara.
16Õige inimese töötasu on eluks, õela tulu on patuks.
17¶ Kei te ara ki te ora te tangata e pupuri ana i te kupu ako; ko te tangata ia e kore e pai kia riria tona he, ka kotiti ke.
17Kes hoiab õpetust, on elurajal, aga kes põlgab noomimist, eksib ära.
18¶ Ko te tangata e huna ana i te mauahara he ngutu teka: a he kuware te tangata e whakapuaki ana i te ngautuara.
18Kes peab salaviha, selle huuled on valelikud, ja kes ajab laimujuttu, on alp.
19¶ E kore nga kupu maha e hapa i te kino; he mahara nui ia te tangata he ngutu kokopi nei ona.
19Kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine, aga kes talitseb oma huuli, on mõistlik.
20¶ He hiriwa pai rawa te arero o te tangata tika; ko te ngakau o te hunga kino, he hauwarea rawa.
20Õiglase keel on valitud hõbe, õelate süda on vähe väärt.
21He tokomaha e whangaia ana e nga ngutu o te tangata tika; ka mate ia te hunga kuware, he kore no te ngakau mahara.
21Õiglase huuled kosutavad paljusid, aga rumalad surevad arunappuse pärast.
22¶ Ka hua te taonga i ta Ihowa manaaki: kahore hoki e kinakitia e ia ki te pouri.
22See on Issanda õnnistus, mis teeb rikkaks, ja oma vaev ei lisa sellele midagi juurde.
23¶ Hei takaro ma te wairangi te mahi he; ma te tangata matau ia ko te whakaaro nui.
23Albile meeldib teha häbitegusid, aga mõistlikule mehele meeldib tarkus.
24¶ Ko ta te tangata kino i wehi ai ka tae ano ki a ia; a, ko ta te hunga tika i hiahia ai, ka homai.
24Mida õel kardab, see tabab teda, aga õigete igatsus rahuldatakse.
25Pahure rawa ake te tukauati kua kore te hunga kino: tena ko te tangata tika he turanga pumau tera.
25Kui torm üle käib, siis pole enam õelat, aga õigel on igavene alus.
26¶ He winika ki nga niho, he paowa ki nga kanohi: koia ano te mangere ki ona kaiunga.
26Nagu äädikas hammastele ja suits silmadele, nõnda on laisk sellele, kes tema läkitab.
27¶ Ko te wehi ki a Ihowa e whakaroa ana i nga ra: ka whakapotoa mai ia nga tau o te hunga kino.
27Issanda kartus jätkab elupäevi, aga õelate aastaid lühendatakse.
28Tumanako atu te hunga tika, koa iho; tumanako atu te hunga kino, ngaro iho.
28Õigete ootus on rõõm, aga õelate lootus hukkub.
29¶ He kaha mo te tangata tika ta Ihowa ara; he whakangaromanga ia mo nga kaimahi i te kino.
29Issanda tee on kindluseks laitmatule, aga kurjategijaile on ta hukatuseks.
30E kore te tangata tika e whakangaueuetia a ake ake; e kore ia e nohoia e te hunga kino te whenua.
30Õige ei kõigu iialgi, aga õelad ei jää maale elama.
31¶ Ko te mangai o te tangata tika hua ana te whakaaro nui; ka tapahia ia te arero whanoke.
31Õiglase suu edendab tarkust, aga valelik keel hävitatakse.
32E mohio ana nga ngutu o te tangata tika ki nga mea ka manakohia; he whanoke ia e whakapuakina ana e te mangai o te hunga kino.
32Õiglase huuled teavad, mis on meelepärane, aga õelate suu on pöörane.