¹¶ He mea whakarihariha ki a Ihowa te pauna he; engari te taimaha tika tana i pai ai.

¹Valed kaalud on Issanda meelest jäledus, aga õigest vihist on tal hea meel.

²¶ Ka tae te whakapehapeha, ka tae ano te whakama; kei te hunga whakaiti ia te whakaaro nui.

²Tuleb uhkus, tuleb ka häbi, aga alandlikel on tarkus.

³¶ Ko to ratou ngakau tapatahi hei arahi i te hunga tika; ka ai ano ko te whanoke ia o te hunga poka ke hei whakangaro mo ratou.

³Ausus juhib õiglasi, aga valelikkus hävitab truudusemurdjad.

⁴¶ E kore te taonga e whai mana i te ra o te riri: kei te tika ia he oranga ake i te mate.

⁴Varandusest pole kasu vihapäeval, aga õiglus päästab surmast.

⁵¶ Ma te tika o te ngakau tapatahi ka tika ai tona ara; ka hinga ia te tangata kino i runga i tona kino.

⁵Õiglus tasandab vagale tema tee, aga õel langeb oma õeluse läbi.

⁶Ma te tika o te hunga tika ka mawhiti ai ratou; ka mau ia nga poka ke i runga i to ratou kino.

⁶Õigete õiglus päästab neid, aga truudusemurdjaid vangistab nende oma himu.

⁷¶ I te matenga o te tangata kino, kore iho ana mea i tumanako atu ai: kahore noa iho he tumanakohanga ma te hunga he.

⁷Kui õel inimene sureb, siis ta lootus hävib, ja rumalate ootus kaob.

⁸¶ Ka mawhiti te tangata tika i roto i te raru, a ka riro te tangata kino hei whakakapi mo tona turanga.

⁸Õige päästetakse hädast, aga õel satub sinna tema asemel.

⁹¶ Hei huna mo tona hoa te mangai o te tangata whakaponokore; na ma te mohio te hunga tika ka mawhiti ai.

⁹Suuga hävitab jumalatu oma ligimese, aga õiged pääsevad teadlikkuse läbi.

¹⁰¶ Ka pai te hunga tika, ka hari te pa: ka whakangaromia te hunga kino, ka tangi te umere.

¹⁰Õigete õnnest hõiskab linn ja õelate hukkumisest tuntakse rõõmu.

¹¹Ma te manaaki o te hunga tika ka kake ai te pa; ka pakaru ia i te mangai o te hunga kino.

¹¹Õigete õnnistusest kerkib linn, aga õelate suu kisub selle maha.

¹²¶ Ko te tangata e whakahawea ana ki tona hoa he maharakore: tena ko te tangata matau, whakarongo puku ana.

¹²Napiaruline on, kes halvustab oma ligimest, aga arukas mees on vait.

¹³Ko te tangata haere, ka kawekawe korero e whaki ana i nga mea ngaro: ko te tangata i te wairua pono, e hipoki ana i te korero.

¹³Kes käib keelekandjana, reedab saladusi, aga kes on ustava vaimuga, varjab neid.

¹⁴¶ Ki te kahore he mohio hei arahi, ka hinga te iwi: he ora ia kei nga kaiwhakatakoto whakaaro tokomaha.

¹⁴Kus ei ole juhtimist, seal langeb rahvas, aga kus on palju nõuandjaid, seal on abi.

¹⁵¶ Ko te tangata ko tana nei hei whakakapi mo ta te tangata ke, ka mamae; kei te ora ia te tangata e kino ana ki te tikanga whakakapi turanga.

¹⁵Kes asub käendajaks võõrale, selle käsi käib halvasti, aga kes käendamist ei salli, võib olla muretu.

¹⁶¶ Ka mau te kororia i te wahine tikanga pai; ka mau hoki te taonga i nga tangata taikaha.

¹⁶Veetlev naine saavutab au ja virgad saavutavad rikkuse.

¹⁷¶ He atawhai i tona wairua ta te tangata atawhai; a he whakararu i ona kikokiko ta te tangata nanakia.

¹⁷Kes osutab halastust, teeb head iseenesele, aga kalk teeb valu oma ihule.

¹⁸¶ Ko te mahi a te tangata kino e utua ana ki te teka: ko te utu ia mo te kaiwhakatakoto i te tika, u rawa.

¹⁸Õel teenib petise palga, aga õigluse külvaja tõelise tasu.

¹⁹¶ Ko te tangata u ki te tika, ka whiwhi ki te ora: a, ko te tangata e whai ana i te kino e mea ana i te mate mona.

¹⁹Kes püsib õigluses, jääb elama, aga kes taotleb kurja, saab surma.

²⁰¶ Ko ta Ihowa e whakarihariha ai he ngakau whanoke; ko tana e ahuareka ai ko te hunga e tika ana to ratou ara.

²⁰Need, kel valelik süda, on Issanda meelest jäledad, aga tal on hea meel neist, kelle tee on laitmatu.

²¹¶ Ahakoa awhi nga ringa ki a raua, e kore te tangata kino e waiho kia kore e whiua; ka mawhiti ia te uri o te hunga tika.

²¹Käsi selle peale! Kuri ei jää karistuseta, aga õigete sugu pääseb.

²²¶ Rite tonu ki te whakakai koura i te ihu o te poaka te wahine ataahua kahore nei ona ngarahu pai.

²²Otsekui kuldrõngas sea kärsas on ilus naine, kel puudub peenetundelisus.

²³¶ Ko ta te hunga tika e minamina ai, ko te pai anake; ko te tumanako ia a te hunga kino, ko te riri.

²³Õigete igatsuseks on ainult hea, õelate ootuseks viha.

²⁴¶ Tera tetahi kei te rui, a tapiritia mai ana ano; tera tetahi kei te kaiponu i te mea e tika ana, heoi rawakore noa iho.

²⁴Üks jagab välja, aga saab üha lisa, teine hoiab varandust, ometi on puudus käes.

²⁵¶ Ko te wairua ohaoha ka momona: ko te tangata e whakamakuku ana, ka whakamakukuria ano ia.

²⁵Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.

²⁶¶ Ko te tangata e kaiponu ana i te witi, ka kanga tera e te nuinga; ka tau ia te manaaki ki runga ki te mahunga o te tangata e hoko atu ana.

²⁶Kes keelab vilja, seda sajatab rahvas, aga müüja peale tuleb õnnistus.

²⁷¶ Ko te tangata e ata rapu ana i te pai, e rapu ana i te whakapai: ko te tangata ia e rapu ana i te he, ka tae tera ki a ia.

²⁷Kes taotleb head, leiab tunnustuse, aga kes kavatseb kurja, seda ennast see tabab.

²⁸¶ Ko te tangata e whakawhirinaki ana ki ona taonga, ka taka: na, ko te hunga tika ka rite to ratou tupu ki to te rau matomato.

²⁸Kes loodab oma rikkuse peale, langeb, aga õiged haljendavad nagu lehed.

²⁹¶ Ko te tangata e whakararu ana i tona whare, he hau te taonga e whakarerea iho mona: hei pononga ano te kuware ma te ngakau whakaaro nui.

²⁹Kes oma koja hooletusse jätab, lõikab tuult, ja rumal saab targale sulaseks.

³⁰¶ Ko nga hua o te tangata tika he rakau no te ora; ka hopu wairua ano te tangata whakaaro tika.

³⁰Õiglase vili on elupuu, aga tark saab hinged.

³¹¶ Nana, he utu ano to te tangata tika i runga i te whenua: nui atu ia to te tangata kino raua ko te tangata hara.

³¹Vaata, õigele tasutakse maa peal, saati siis õelale ja patusele.