¹¶ Ko te tangata e aroha ana ki te kupu ako e aroha ana ki te matauranga; na, ko te tangata e kore e pai kia riria tona he, he poauau tera.

¹Kes armastab hoiatust, armastab teadlikkust, aga kes vihkab noomimist, on juhm.

²¶ Ko te tangata pai ka whiwhi ki ta Ihowa whakapai; otiia ka whakahengia e ia te tangata ngarahu kino.

²Hea inimene saab Issandalt tunnustuse, aga kurja nõuga mehe ta mõistab hukka.

³¶ E kore ta te tangata e u i te kino: na, ko te pakiaka o te hunga tika, e kore tera e whakakorikoria.

³Õeluse pärast ei jää inimene püsima, aga õigete juur on kõikumatu.

⁴¶ He wahine e u ana tona pai, hei karauna tera ki tana tane; tena ko te wahine i whakama ai ia, hei pirau tera i roto i ona wheua.

⁴Tubli naine on oma mehe kroon, aga häbitu on otsekui mädanik tema luudes.

⁵¶ Ko nga whakaaro o te hunga tika he tika: ko nga whakaaro ia o te hunga kino he tinihanga.

⁵Õiglaste mõtted on õiged, õelate nõuanne on pettus.

⁶¶ Ko nga kupu a te hunga kino e mea ana kia tauwhanga i te toto: ma te mangai ia o te hunga tika ratou ka ora ai.

⁶Õelate sõnad varitsevad verd, aga ausate suu päästab varitsetavad.

⁷¶ Ka hurihia iho te hunga kino, a kore iho; ko te whare ia o te hunga tika ka tu tonu.

⁷Õelad kummutatakse ja neid ei ole enam, aga õigete koda jääb püsima.

⁸¶ Ka rite ki tona ngarahu te whakamoemiti mo te tangata; ko te ngakau parori ki ia ka whakahaweatia.

⁸Meest kiidetakse tema mõistuse pärast, aga meelesegane on põlatud.

⁹¶ Ko te tangata e whakahaweatia ana, he pononga nei tana, pai ake ia i te tangata e whakanui ana i a ia ano, a kahore ana kai.

⁹Parem on olla tähtsusetu, kel ometi on ori, kui ennast laiutada ja olla leivata.

¹⁰¶ Ko te tangata tika e whakaaro ana ia ki te ora o tana kararehe; he nanakia ia nga mahi atawhai a te hunga kino.

¹⁰Õige hoolib oma looma hingest, aga õelate halastuski on julm.

¹¹¶ Ko te tangata e mahi ana i tona oneone ka makona ia i te taro; tena ko te tangata e whai ana i te hunga tekateka noa, kahore ona ngakau mahara.

¹¹Kes oma põldu harib, sel on leiba küllalt, aga kes tühja taga ajab, on meeletu.

¹²¶ Ko ta te tangata kino e minamina ai ko te kupenga a te hunga kino; e whai hua ana ia te pakiaka o te hunga tika.

¹²Õel himustab kurjade saaki, aga õigete juur kinnitatakse.

¹³¶ Ka mau te tangata kino i te pokanga ketanga o ona ngutu; ka puta mai ia te tangata tika i roto i te raru.

¹³Kurja püünis on huulte üleastumises, aga õige pääseb hädast.

¹⁴¶ Ma nga hua o tona mangai ka makona ai te tangata i te pai; ka riro mai ano i te tangata nga utu o ta ona ringa.

¹⁴Oma suu viljast saab igaüks küllalt head, ja inimese kätetöö tuleb tagasi temale enesele.

¹⁵¶ He tika tonu ki ona kanohi ake te ara o te kuware: e whakarongo ana ia te tangata whakaaro nui ki te kupu whakatupato.

¹⁵Rumala tee on ta enese silmis õige, aga tark võtab nõu kuulda.

¹⁶¶ Ko te kuware, e mohiotia wawetia ana tona riri: e hipokina ana ia te whakama e te tangata ngarahu tupato.

¹⁶Rumala pahameel saab kohe teatavaks, aga tark katab solvangu kinni.

¹⁷¶ Ko ta te tangata korero pono he whakapuaki i te tika; ko ta te kaiwhakaatu teka ia he tinihanga.

¹⁷Tõe kõneleja kuulutab õigust, aga valetunnistaja pettust.

¹⁸¶ He tangata ano ko ana korero maka noa, me te mea ko nga werohanga a te hoari; he rongoa ia te arero o te hunga whakaaro nui.

¹⁸Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid, aga tarkade keel on terviseks.

¹⁹¶ Ka u tonu te ngutu pono a ake ake; mo naianei kau ia te arero teka.

¹⁹Tõehuuled kestavad igavesti, aga valelik keel on üürikeseks.

²⁰¶ He tinihanga kei roto i te ngakau o nga kaitito i te kino; he koa ia to nga kaiwhakatakoto korero e mau ai te rongo.

²⁰Kes kavatsevad kurja, neil on pettus südames, aga kes annavad rahu nõu, võivad rõõmu tunda.

²¹¶ E kore tetahi kino e pa ki te tangata tika; engari te hunga kino ka ki i te kino.

²¹Õigele ei tule midagi halba, aga õelad on täis õnnetust.

²²¶ He mea whakarihariha ki a Ihowa nga ngutu teka; ko tana e ahuareka ai ko nga kaimahi i te pono.

²²Valelikud huuled on Issanda meelest jäledad, aga ustavad on temale meelepärased.

²³¶ Hipoki ai te tangata tupato i te matauranga: e karanga nui ana ia te ngakau o nga kuware i te kuwaretanga.

²³Tark inimene varjab, mida ta teab, aga alpide süda kuulutab nende rumalust.

²⁴¶ Mo te ringa o nga uaua te kingitanga; hei homai takoha ia te mangere.

²⁴Kärmete käsi valitseb, aga laisk peab orjama.

²⁵¶ Ma te pouri i roto i te ngakau o te tangata e piko ai ia: ma te kupu pai ia ka marama ai.

²⁵Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu.

²⁶¶ Hira ake te tangata tika i tona hoa; te hunga kino ia ka whakapohehetia e to ratou ara ano.

²⁶Õige hoiab eemale halvast, aga õelaid eksitab nende oma tee.

²⁷¶ Kahore te tangata mangere e tunu i tana mea i hopu ai: ma te tangata uaua ia te taonga utu nui a nga tangata.

²⁷Laisk ei saa küpsetada jahisaaki, aga inimese kallis vara on virkus.

²⁸¶ He ora kei te ara o te tika; kahore hoki he mate i tona ara.

²⁸Õigluse rajal on elu, ja sillutatud teel ei ole surma.