¹¶ Ki te noho tahi korua ko te rangatira ki te kai, ata whakaaroa marietia tera i tou aroaro:

¹Kui sa istud valitsejaga leiba võtma, siis pane hästi tähele, mis sul ees on,

²Whakapakia he maripi ki tou korokoro, ki te mea he tangata kakai koe.

²ja pane nuga kõri juurde, kui sa oled himukas.

³Kaua e hiahia ki ana mea reka: he kai tinihanga hoki era.

³Ära ihalda tema maiuspalu, sest see on petlik leib!

⁴¶ Kaua e taruke ki te mea taonga: kati tau mea ki tou matauranga.

⁴Ära näe vaeva rikkaks saamiseks, ära kuluta selleks oma mõistust:

⁵E anga mai ranei ou kanohi ki taua mea korekore nei? He pono hoki ka whai parirau te taonga, koia ano kei te ekara, rere ana whaka te rangi.

⁵kui sa pöörad oma pilgu selle peale, siis ei ole seda enam, sest rikkus saab enesele tiivad otsekui kotkas ja lendab ära taeva poole.

⁶¶ Kaua e kainga te kai a te tangata kanohi kino, kei minamina hoki koe ki ana mea reka.

⁶Ära söö kadeda leiba ja ära ihalda tema maiuspalu,

⁷Ko tana hoki e mea ai i roto i a ia, pera tonu ia: E kai, e inu; koia tana kupu ki a koe; kahore ia ona ngakau ki a koe.

⁷sest ta on selline, kes arvestab oma hinges: 'Söö ja joo!' ütleb ta sulle, aga ta süda ei ole sinuga.

⁸Ko te kongakonga i kainga e koe, ka ruakina e koe, ka maumauria ano hoki au kupu reka.

⁸Sa pead söödud palukese välja oksendama ja su ilusad sõnad osutuvad raisatuks.

⁹¶ Kaua e korero ki nga taringa o te kuware; ka whakahawea hoki ia ki te whakaaro nui o au kupu.

⁹Ära räägi albi kuuldes, sest ta põlgab su mõistlikke sõnu!

¹⁰¶ Kei whakanekehia e koe te rohe tawhito; kei haere koe ki nga mara a te pani:

¹⁰Ära nihuta igivana piirimärki ja ära mine vaeslaste põldudele,

¹¹No te mea he kaha to ratou kaiwhakaora; ka tohea e ia ta ratou tohe ki a koe.

¹¹sest nende lunastaja on vägev, tema lahendab nende riiuasja sinu vastu!

¹²¶ Anga atu tou ngakau ki te ako, me ou taringa ki nga kupu o te matauranga.

¹²Pööra oma süda õpetuse ja kõrvad tarkussõnade juurde!

¹³Kaua e tohungia te whiu ki te tamaiti: ki te patua hoki ia e koe ki te rakau, e kore ia e mate.

¹³Ära hoidu poissi karistamast: kui sa teda vitsaga peksad, siis tal ei tule surra!

¹⁴Tatatia ia e koe ki te rakau, a ka whakaorangia e koe tona wairua i te reinga.

¹⁴Sa peksad teda küll vitsaga, aga päästad tema hinge põrgust.

¹⁵E taku tama, ki te whakaaro nui tou ngakau, ka koa hoki toku ngakau, ae ra, toku nei ano:

¹⁵Mu poeg! Kui su süda saab targaks, siis rõõmustab minugi süda

¹⁶Ae ra, ka hari oku whatumanawa, ina korero ou ngutu i nga mea tika.

¹⁶ja mu neerud hõiskavad, kui su huuled räägivad õigust.

¹⁷¶ Kei hae tou ngakau ki te hunga hara; engari kia wehi koe ki a Ihowa, a pau noa te ra.

¹⁷Su süda ärgu kadestagu patuseid, vaid karda alati Issandat,

¹⁸He pono hoki tera ano he whakautu; e kore ano hoki tau i tumanako ai e hatepea atu.

¹⁸sest siis on sul tõesti tulevik ja su lootus ei kao.

¹⁹¶ Whakarongo ra, e taku tama, kia whai whakaaro hoki koe, a whakatikaia tou ngakau i te ara.

¹⁹Kuule, mu poeg, ja saa targaks ning juhi oma süda õigele teele!

²⁰Kei uru ki te hunga kakai waina; ki te hunga pukukai kikokiko:

²⁰Ära viibi veinijoojate ega lihaõgijate killas,

²¹No te mea ka tutuki tahi te tangata inu raua ko te tangata kakai ki te rawakore; he tawhetawhe hoki te kakahu a te momoe mo te tangata.

²¹sest joodik ja õgija jäävad vaeseks ja uimane olek sunnib riietuma räbalaisse!

²²Whakarongo ki tou papa nana koe; kaua hoki e whakahawea ki tou whaea ina ruruhi ia.

²²Kuule oma isa, kes sind on sigitanud, ja ära põlga oma ema, kui ta on vanaks saanud!

²³Hokona te pono, kaua hoki e whakawhitiwhitia; ae ra, te whakaaro nui, te ako hoki, me te matauranga.

²³Osta tõtt ja ära seda müü, osta tarkust, õpetust ja arukust!

²⁴Nui atu hoki te koa o te papa o te tangata tika; a, ko te tangata e whanau he tama whakaaro nui mana, ka hari ia ki a ia.

²⁴Õiglase isa võib tõesti hõisata, kes targa on sünnitanud, võib temast rõõmu tunda.

²⁵Kia hari tou papa raua ko tou whaea, ina, kia koa te wahine i whanau ai koe.

²⁵Olgu su isal ja emal rõõm, kes sinu on sünnitanud, hõisaku!

²⁶E taku tama, homai tou ngakau ki ahau, kia manako ano hoki ou kanohi ki aku ara.

²⁶Anna, mu poeg, oma süda mulle ja su silmad tundku head meelt mu teest!

²⁷No te mea he rua hohonu te wahine kairau; he poka kuiti te wahine ke.

²⁷Sest hoor on sügav haud ja võõras naine on kitsas kaev.

²⁸Ae ra, ka whanga ia ano he kaipahua, a ka whakatokomahatia e ia nga tangata poka ke.

²⁸Jah, ta varitseb otsekui röövel ja rohkendab truudusetuid inimeste seas.

²⁹¶ Ko wai e aue? Ko wai e tangi? Ko wai e totohe? Ko wai e ngangautia? Ko wai e maru, he mea takekore? Ko wai e whero tonu ona kanohi?

²⁹Kellel on häda? Kellel on halb? Kellel on tüli? Kellel on kaebus? Kellel on haavad põhjuseta? Kellel on tuhmid silmad?

³⁰Ko te hunga e noho roa ana ki te waina; ko te hunga e haere ana ki te rapu i te waina whakaranu.

³⁰Neil, kes viibivad veini juures, kes lähevad maitsma segatud veini.

³¹Kaua e titiro ki te waina i te mea e whero ana, ina puta tona kara i roto i te kapu, ina mania tona heke.

³¹Ära vaata veini, kuidas see punetab, kuidas see karikas sädeleb, hõlpsasti sisse läheb:

³²Tona tukunga iho ano he nakahi e ngau ana, koia ano kei te wero a te neke.

³²see salvab viimaks maona ja mürgitab otsekui rästik!

³³E kite hoki ou kanohi i nga mea rereke, a ka puta he kupu rereke i tou ngakau.

³³Su silmad näevad siis imelikke asju ja su süda räägib pöörasusi.

³⁴Ae ra, ka rite koe ki te tangata e takoto ana i waenga moana, ki te tangata ranei e takoto ana i te tihi o te rewa.

³⁴Sa nagu lamaksid keset merd ja magaksid masti tipus.

³⁵A ka mea koe, Patua ana ahau e ratou, a kihai ahau i mamae; tatatia ana ahau e ratou, a kihai ahau i mohio: a hea ahau ara ake ai? Ka rapua ano e ahau.

³⁵'Mind löödi, aga ma ei saanud haiget, mind peksti, aga ma ei tundnudki! Millal ma ärkan? Ma tahan veelgi otsida sedasama.'