1¶ E taku tama, tahuri ki oki whakaaro nui, kia anga tou taringa ki toku matauranga:
1Mu poeg, pane tähele mu tarkust, pööra oma kõrv minu arusaamise poole,
2Kia u ai koe ki te ngarahu pai, kia mau ai te matauranga i ou ngutu.
2et tallele panna head nõu ja et su huuled võiksid säilitada teadlikkuse!
3Ko nga ngutu hoki o te wahine ke, kei te maturuturunga iho o te honikoma, ngawari iho tona mangai i te hinu.
3Sest võõra naise huuled tilguvad mett ja tema suulagi on libedam kui õli.
4He kawa rawa hoki tona mutunga i te taru kawa; he koi, ano he hoari matarua.
4Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi, terav otsekui kaheterane mõõk.
5Ko ona waewae e heke ana ki te mate, mau pu te reinga i ona takahanga;
5Ta jalad lähevad alla surma, ta sammud veavad põrguhaua poole.
6Heoi kahore i kitea e ia te ara totika ki te ora: he kotiti ke ona ara, a kahore ia i te matau.
6Ta ei pea silmas elurada, ta jäljed ekslevad, ilma et ta märkakski.
7Na reira, e aku tamariki, whakarongo mai ki ahau, kei mahue hoki nga kupu a toku mangai.
7Seepärast, mu pojad, kuulake mind, ja ärge lahkuge mu suu sõnadest!
8Kia matara tou ara i a ia, kaua hoki e tata ki te tatau o tona whare;
8Hoia oma tee temast kaugel ja ära mine tema koja ukse ligi,
9Kei hoatu tou honore ki nga tangata ke, ou tau ki te hunga nanakia:
9et sa ei annaks oma au mitte teistele ega oma aastaid armutule,
10Kei makona nga tangata ke i tou kaha, kei riro ou mauiui ki te whare o te tangata ke;
10et võõrad ei küllastuks sinu varast ja su töövaev ei läheks muulase kotta,
11A ka tangi koe i tou whakamutunga, ina poto ou kikokiko me tou tinana.
11et sa viimaks ei hakkaks vinguma, kui su liha ja ihu on lõppenud,
12A ka mea, Katae toku kino ki te ako; katae te mauiui o toku ngakau ki te tohutohu!
12ega ütleks: 'Miks ma küll vihkasin õpetust ja miks mu süda põlgas noomitust?
13Kihai hoki ahau i whakarongo ki te reo o oku kaiwhakaako, kihai toku taringa i anga ki te hunga e tohutohu ana i ahau.
13Miks ma ei kuulanud juhatajate häält ega pööranud kõrva õpetajate poole?
14Wahi iti kei nga kino katoa ahau i waenganui o te whakaminenga, o te huihui.
14Peagi oleksin sattunud lausa õnnetusse keset kogukonda ja kogudust!'
15¶ Inumia he wai i roto i tau ake rua, me nga wai rere ano i roto i tau ake poka.
15Joo vett oma kaevust, voolavat vett oma allikast!
16Kia tohatoha noa atu koia au puna wai, nga awa wai i nga huarahi?
16Kas peaksid su lätted valguma tänavale, su veeojad turgudele?
17Waiho ena mau anake, kauaka ma koutou tahi ko nga tangata ke.
17Kuulugu need ainult sinule, aga mitte koos sinuga võõraile!
18Kia manaakitia tau puna wai: kia koa ano koe ki te wahine o tou taitamarikitanga.
18Olgu õnnistatud su allikas ja tunne rõõmu oma noorpõlve naisest,
19Kia rite ia ki taua mea ahuareka, ki te hata, ki te mea ataahua ki te anaterope; kia makona koe i ona u i nga wa katoa, kia matenuitia tonutia e koe tona aroha.
19kes on otsekui armas emahirv, kena kaljukits - ta rinnad joovastagu sind igal ajal, eksi alati tema kallistustesse.
20He aha oti koe, e taku tama, ka matenui ai ki te wahine ke, i awhi ai i te uma o te wahine ke?
20Miks peaksid, mu poeg, eksima võõra naise juurde, kaisutama võõramaa naise põue?
21Kei mua hoki i nga kanohi o Ihowa nga ara o te tangata, a e meinga ana e ia kia papatairite ona ara katoa.
21Sest mehe teed on Issanda silme ees ja tema paneb tähele kõiki ta jälgi.
22Ko ona kino ano hei hopu i te tangata kino, hei taura ona hara e mau ai ia.
22Õelat tabavad tema enese süüteod ja teda peetakse kinni tema enese patuköitega.
23Ka mate ia, he mea kihai i whakaakona, ka pohehe i te nui o tona wairangi.
23Ta sureb õpetuse puudusest ja läheb eksiteele suurest rumalusest.