1¶ E taku tama, ki te mea ko tau hei whakakapi mo ta tou hoa, ki te mea kua papaki tou ringa mo te tangata ke,
1Mu poeg, kui oled hakanud käendajaks oma ligimesele, kui oled löönud kätt võõra heaks,
2Kua oti koe te mahanga e nga kupu a tou mangai, kua mau koe i nga kupu a tou mangai.
2kui oled oma suu sõnade pärast võrku mässitud, oma suu sõnade pärast kinni püütud,
3Meinga tenei inaianei, e taku tama, kia ora ai koe, he mea hoki kua taka koe ki roto ki te ringa o tou hoa; haere whakaiti i a koe, a ka tohe ki tou hoa.
3siis tee ometi, mu poeg, enese päästmiseks nõnda, sest sa oled ju sattunud oma ligimese võimusesse: mine, alanda ennast ja anu oma ligimest!
4Kei tukua iho te moe ki ou kanohi; kei tunewha ou kamo.
4Ära anna und oma silmadele ega suikumist laugudele!
5Whakaora i a koe ano he anaterope i roto i te ringa o te kaiwhai, ano he manu i roto i te ringa o te kaihopu.
5Päästa end gasellina lõksu eest või otsekui lind püüdja käest!
6¶ Haere ki te popokorua, e te tangata mangere, matakitakina iho ona ara, kia nui ai ou whakaaro:
6Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks!
7Kahore nei ona kaitohutohu, ona kaitirotiro, ona rangatira,
7Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat,
8Heoi e mahi kai ana mana i te raumati, e kohikohi ana i te kai mana i te kotinga witi.
8valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikusajal oma toiduse.
9Kia pehea ake te roa o tau takoto, e te tangata mangere? A hea koe maranga ai i tau moe?
9Kui kaua sa, laisk, magad, millal sa ärkad unest?
10Kia iti ake nei te wahi e parangia ai, kia iti ake nei te moe, kia iti ake te kotuinga o nga ringa i a koe e takoto na:
10Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,
11Na ka rite ki te kaipahua te putanga mai o te muhore ki a koe, tou rawakore, ano he tangata he patu nei tana.
11siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.
12¶ Ko te tangata kahore ona painga, ko te tangata hara, e haereere ana me te mangai tu ke;
12Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus,
13E whakakini ana ona kanohi, e korero ana ona waewae, e tuhi ana ona maihao;
13pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega,
14Kei roto te whanoke i tona ngakau, e whakatakoto ana ia i te kino i nga wa katoa; e rui ana ia i te ngangare.
14tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu.
15Mo reira ka huaki tata te aitua ki a ia; e kore e aha ka whatiia ia, te taea te rongoa.
15Seepärast tuleb tema õnnetus äkitselt, ta murtakse silmapilkselt ja abi ei ole.
16E ono nga mea e kino ana ki a Ihowa; ae ra, e whitu nga mea e whakariharihangia ana e ia:
16Neid kuut asja vihkab Issand, jah, seitse on tema hingele jäledad:
17Ko te kanohi whakakake, ko te arero teka, ko nga ringa whakaheke i te toto harakore;
17ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd,
18He ngakau e whakatakoto ana i nga whakaaro kikino, he waewae e hohoro ana te rere ki te hianga;
18süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole,
19He kaiwhakaatu teka e korero teka ana, ko te tangata hoki e rui ana i te ngangare ki waenganui i nga tuakana, i nga teina.
19valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes külvab riidu vendade vahel.
20¶ E taku tama, puritia te whakahau a tou papa, kaua hoki e whakarerea te ture a tou whaea:
20Pea, mu poeg, oma isa käsku ja ära hülga oma ema juhatust!
21Kia mau tonu te takai ki tou ngakau, heia ki tou kaki.
21Seo need alatiseks oma südame külge, mähi need enesele ümber kaela!
22Ko tou kaiarahi ano tera ina haere koe; mana koe e tiaki ina takoto koe; ka korero mai ano ki a koe; ina ara koe.
22Need juhtigu sind, kui sa kõnnid, valvaku sind, kui sa magad, ja kõnelgu sinuga, kui sa ärkad!
23He rama hoki te whakahau; a he marama te ture; ko nga riringa hoki, e whakaako ana, he ara ki te ora;
23Sest käsk on lamp ja õpetus on valgus, ja korralekutsuvad manitsused on elutee,
24Hei tiaki i a koe kei he i te wahine kino, i te whakapati a te arero o te wahine ke.
24et sind hoida halva naise eest, võõramaa naise libeda keele eest.
25Kei hiahia koe ki tona ataahua i roto i tou ngakau; kei mau ano koe i ona kamo.
25Ära himusta oma südames tema ilu ja ära lase ennast kütkestada tema silmalaugudest!
26Ko te tukunga iho o te tangata he wahi taro, he mea mo te wahine kairau; ko ta te wahine purema e whai ana ko te wairua utu nui.
26Sest hooranaise jaoks jätkub pätsist leivast, aga teise mehe naine püüab kallist hinge.
27E taea ranei e te tangata te tango i te ahi ki roto ki tona uma, a e kore ona kakahu e wera?
27Kas keegi võib kanda põues tuld, ilma et ta riided põleksid?
28E taea ranei e tetahi te haere i runga i nga waro ratarata, a e kore ona waewae e hunua?
28Kas keegi võib käia tuliste süte peal, ilma et ta jalad kõrbeksid?
29Ka pera ano te tangata e haere ana ki te wahine a tona hoa; e kore e kore ka whiua te tangata e pa ana ki a ia.
29Nõnda on sellega, kes läheb oma ligimese naise juurde: ei jää karistamata ükski, kes puutub temasse!
30E kore e whakahaweatia e te tangata te tahae, ki te tahaetia e ia he mea e makona ai tona wairua i a hiakai ia.
30Eks põlata varast, isegi kui ta varastab, et oma kõhtu täita, kui tal on nälg?
31Otiia ki te kitea ia, kia takiwhitu ana e whakautu ai; me homai e ia nga rawa katoa o tona whare.
31Ja tabamise korral peab ta tasuma seitsmekordselt, ära andma kogu oma koja varanduse.
32Ko te tangata e puremu ana ki te wahine, kahore ona mohio: ko te tangata e pera ana, kei te whakangaro ia i tona wairua.
32Kes abielunaisega abielu rikub, on meeletu; seda teeb ainult see, kes oma hinge tahab hävitada.
33He kaiakiko, he whakama te wahi mona; e kore ano tona ingoa kino e horoia atu.
33Teda tabab nuhtlus ning häbi ja tema teotust ei saa ära pühkida.
34He riri nui hoki na te tangata te hae; e kore ano e tohungia e ia i te ra rapu utu.
34Sest armukadedusest tekib mehe viha ja ta ei halasta kättemaksupäeval.
35E kore ia e manako ki tetahi utu; e kore hoki e tatu tona ngakau, ahakoa he nui au hakari e tapae ai.
35Ta ei hooli mingist lepitushinnast ega rahuldu, kuigi sa lisaksid kingitusi.