¹¶ E taku tama, puritia aku kupu, huna aku whakahau ki roto ki a koe.

¹Mu poeg, hoia mu sõnu ja pane mu käsud enesele tallele!

²Puritia aku whakahau, a ka ora; taku ture, ano ko te whatupango o tou kanohi.

²Pea mu käske, et sa jääksid elama, hoia mu õpetust kui oma silmatera!

³Herea ki ou maihao; tuhituhia, ko tou ngakau ano hei papa.

³Seo need enesele sõrmede ümber, kirjuta need oma südamelauale!

⁴Ki atu ki te whakaaro nui, He tuahine koe noku; kiia hoki te matauranga ko tou whanaunga wahine:

⁴Ütle tarkusele: 'Sa oled mu õde!' ja hüüa arukust sugulaseks,

⁵Kia ai enei hei tiaki i a koe kei he i te wahine ke, i te wahine ke, he korero whakapati nei ana.

⁵et see hoiaks sind võõra naise eest, võõramaa naise eest, kes räägib libedaid sõnu.

⁶¶ I titiro atu hoki ahau i te matapihi o toku whare i roto i toku whakakahokaho;

⁶Sest oma koja aknast, aknaavast ma vaatasin

⁷A i matakitaki ahau i roto i nga kuware, i kite i roto i nga taitama, i tetahi tamaiti kahore rawa he whakaaro,

⁷ja nägin kogenematute seas, märkasin poiste hulgas arutut noormeest:

⁸E haere ana i te ara i te wahi tata e piko atu ai ki a ia, a haere ana ia i te ara ki tona whare.

⁸ta käis mööda tänavat kuni selle nurgani ja sammus siis naise koja poole,

⁹I te kakarauritanga, i te ahiahi o te ra, i te titiwhatanga o te po, i te pouri kerekere.

⁹videvikus, kui päev jõudis õhtule, südaööl ja pimedas.

¹⁰Na, kua tutaki tetahi wahine ki a ia, he kakahu puremu tona, he ngakau hianga.

¹⁰Ja vaata, naine tuli temale vastu, hooraehtes ja kavala südamega.

¹¹He mangai koroki tona, he tohetohe; ko ona waewae, kahore e tau ki tona whare:

¹¹Ta oli rahutu ja isemeelne, ta jalad ei püsinud kodus:

¹²Inaianei kei nga ara ia, inamata kei nga waharoa, e tauwhanga ana i nga kokinga katoa.

¹²mõnikord oli ta tänaval, mõnikord turgudel, ja ta varitses iga nurga juures.

¹³Koia i hopukia ai ia e ia, kei te kihi i a ia, a ka mea atu ki a ia, me te whakatoi ano i tona mata,

¹³Ta haaras temast kinni, suudles teda ja ütles temale häbitu näoga:

¹⁴He patunga mo te pai kei ahau; no tenei ra nei ahau i whakamana ai i aku kupu taurangi;

¹⁴'Ma pidin viima tänuohvreid ja ma tasusin täna oma tõotused.

¹⁵Koia ahau i haere mai ai ki te whakatau i a koe, ki te ata rapu i tou mata, a ka kitea nei koe e ahau.

¹⁵Seepärast ma tulin välja sulle vastu, sind otsima, ja ma leidsin su.

¹⁶Ko toku moenga kua horahia e ahau, whakapaipai rawa ki te kaitaka, ki nga kakahu purepure no te rinena o Ihipa.

¹⁶Ma katsin oma voodi vaipadega, kirju Egiptuse lõuendiga.

¹⁷Kua ruia e ahau toku moenga ki nga mea whakakakara, ki te maira, ki te aroe, ki te hinamona.

¹⁷Ma riputasin voodisse mürri, aaloed ja kaneeli.

¹⁸Haere mai, kia whaowhina taua ki te aroha, a ao noa; kia ora o taua ngakau i te aroha.

¹⁸Tule, joobume kallistustest hommikuni, tundkem rõõmu armastusest!

¹⁹Kahore hoki taku tane i te whare: kua riro ia, he haere tawhiti:

¹⁹Sest mu mees ei ole kodus, ta läks pikale teekonnale.

²⁰I maua atu e ia he putea moni i tona ringa; ka hoki mai ano ia i te kowhititanga o te marama.

²⁰Ta võttis rahakukru kaasa, ta tuleb koju alles täiskuu ajaks.'

²¹He maha no ana korero whakawai, riro ana ia i a ia ki tana; na te whakapati a ona ngutu ka kumea atu ia e ia.

²¹Ta võrgutas teda paljude meelitussõnadega, ahvatles oma libedate huultega.

²²Haere tonu ia i muri i a ia, ano he kau e haere ana kia patua, he kuware ranei e haere ana ki nga rakau here waewae e whiua ai te he;

²²Äkitselt läks mees temale järele, nagu härg, keda viiakse tappa, otsekui jalarauad meeletu karistuseks,

²³A tu noa te tao ki tona ate puta rawa; rite tonu ia ki te manu e hohoro ana ki te mahanga, te mohio he matenga tera mona.

²³nagu lind, kes tõttab võrku ega tea, et see maksab tema hinge, kuni nool lõhestab ta maksa.

²⁴¶ No reira, e aku tamariki, whakarongo ki ahau, maharatia nga kupu a toku mangai.

²⁴Ja nüüd, pojad, kuulge mind, ja pange tähele mu suu sõnu!

²⁵Kei peau ke tou ngakau ki ona ara, kei kotiti ke ki ona huarahi.

²⁵Ärgu pöördugu su süda tema teedele, ära eksi tema radadele!

²⁶He tokomaha hoki nga tangata i tu, i hinga i a ia, ae ra, he ope nui rawa tana i patu ai.

²⁶Sest palju on mahalööduid, keda tema on viinud langusele, rohkesti on neid, keda tema on tapnud.

²⁷He huarahi tona whare ki te reinga, e anga ana ki raro ki nga ruma o te mate.

²⁷Tema koda on põrgutee - see viib alla surma kambritesse.