¹¶ He teka ianei kei te karanga te whakaaro nui, e puaki ana ano te reo o te matauranga?

¹Eks hüüa tarkus, eks tõsta arukus häält?

²I runga i nga wahi tiketike tona turanga, i te ara i te tutakitanga o nga huarahi;

²Küngastel tee ääres, teelahkmetel, on ta võtnud aset.

³Hamama ana ia i te taha o nga kuwaha, i te ngutu o te pa, i te tomokanga atu i nga tatau:

³Väravate kõrval, linna sissekäigus, seal, kus ustest sisse minnakse, kisendab ta:

⁴Ki a koutou, e nga tangata, taku karanga; ki nga tama ano a te tangata toku reo.

⁴'Teile, mehed, ma hüüan, ja mu hääl kõlab inimlastele!

⁵E nga kuware, kia matau koutou ki te ngarahu tupato; e nga wairangi, kia mohio te ngakau.

⁵Õppige, rumalad, mõistlikkust, ja albid, hakake aru saama!

⁶Whakarongo mai, ka korerotia hoki e ahau nga mea pai rawa; ko ta oku ngutu e whakapuaki ai ko nga mea e rite ana.

⁶Kuulge, sest ma räägin tõtt ja mu huuled on avatud õigeks asjaks!

⁷He pono hoki te korero a toku mangai; he mea whakarihariha ano te kino ki oku ngutu.

⁷Jah, mu suulagi toob kuuldavale tõe, aga õelus on mu huultele jäle.

⁸Kei runga i te tika nga kupu katoa a toku mangai; kahore he whakapeka, he whanoke ranei, i roto.

⁸Kõik mu suu sõnad on siirad, neis pole midagi kavalat ega väära.

⁹Ko enei katoa he marama ki te tangata e matau ana, he tika ki te hunga i kitea ai te mohio.

⁹Need kõik on selged arukale ja õiged neile, kes on leidnud tunnetuse.

¹⁰Manakohia mai taku ako, kaua te hiriwa; ko te matauranga, nui atu i te koura pai rawa.

¹⁰Võtke vastu mu õpetus, aga mitte hõbedat, pigem teadlikkus kui valitud kuld!

¹¹Pai atu hoki te whakaaro nui i nga rupi; e kore hoki nga mea katoa e minaminatia nei e tau hei whakarite mona.

¹¹Sest tarkus on parem kui pärlid ja ükski ihaldatav asi ei ole sellega võrdne.

¹²¶ Kua meinga e ahau, e te whakaaro nui, ko te ngarahu pai hei nohoanga moku, e kitea ana e ahau te mohio me te ata whakaaro.

¹²Mina, tarkus, olen mõistlikkuse naaber, ja ma leian tunnetuse ning targa nõu.

¹³Ko te wehi ki a Ihowa koia tena ko te kino ki te he: e kino ana ahau ki te whakapehapeha, ki te whakakake, ki te ara he, ki te mangai whanoke.

¹³Issanda kartus on kurja vihkamine. Ma vihkan kõrkust ja ülbust, halbu eluviise ja pöörast suud.

¹⁴Ko te whakaaro tika, ko te whakaaro nui, naku; ko ahau te matauranga, kei ahau te kaha.

¹⁴Mul on nõu ja kordaminek, ma olen mõistus, mul on võimus.

¹⁵Naku nga kingi i kingi ai, naku nga rangatira i whakatakoto ai i te tika.

¹⁵Minu abiga valitsevad kuningad ja võimukandjad korraldavad õiglust.

¹⁶Naku i whai rangatiratanga ai nga rangatira, nga tangata nunui, ara nga kaiwhakawa katoa o te whenua.

¹⁶Minu abiga valitsevad vürstid ja suursugused, kõik õiged kohtumõistjad.

¹⁷E arohaina ana e ahau te hunga e aroha ana ki ahau; ko te hunga hoki e ata rapu ana i ahau, e kite ratou i ahau.

¹⁷Mina armastan neid, kes armastavad mind, ja kes otsivad mind, need leiavad minu.

¹⁸He taonga, he kororia kei ahau; ae ra, he rawa mau tonu, he tika.

¹⁸Minu juures on rikkus ja au, jääv varandus ja hüvang.

¹⁹Pai atu oku hua i te koura, ae ra, i te koura parakore; ko nga mea e puta ana i ahau, pai atu i te hiriwa kowhiri.

¹⁹Minu vili on kullast parem, parem koguni kui puhas kuld, ja mu saak on parem kui valitud hõbe.

²⁰Kei nga ara o te tika ahau e haere ana, kei waenganui i nga huarahi o te whakawa:

²⁰Ma jäin õigluse rajale, keset õiguse jalgteid,

²¹Kia meinga ai e ahau te hunga e aroha ana ki ahau kia whiwhi ki te rawa, kia whakakiia ai e ahau a ratou takotoranga taonga.

²¹et anda jõukust neile, kes mind armastavad, ja et täita nende varakambreid.

²²¶ I a Ihowa ahau, no te timatanga ra ano o ona ara, no mua atu i ana mahi o nehera.

²²Issand lõi mind oma töö alguses, esimesena oma töödest muistsel ajal.

²³Nonamata riro ahau i whakaritea ai, no te timatanga, no mua atu i te whenua.

²³Igavikust alates on mind eraldatud, ürgajast peale, enne maailma algust.

²⁴I te mea kahore ano nga rire, kua whanau ahau; i te mea kiano he puna whai wai.

²⁴Ma olen sündinud enne sügavusi, enne kui puhkesid allikad.

²⁵No mua atu i te whakaunga o nga maunga, no mua i nga pukepuke toku whanautanga:

²⁵Veel enne kui mäed paigale pandi, enne künkaid sündisin mina,

²⁶I te mea kahore ano i hanga noatia e ia te whenua, me nga parae, me te timatanga o te puehu o te ao.

²⁶kui ta veel ei olnud teinud maad ega maastikku, ei maailma esimest tolmukübetki.

²⁷I tana whakaturanga i nga rangi, i reira ano ahau: i tana whakaritenga i te awhi mo te mata o te rire;

²⁷Kui tema valmistas taevad, olin mina seal, siis kui ta joonistas sõõri sügavuse pinnale,

²⁸I tana whakapumautanga i nga rangi i runga; i te tototanga o nga puna o te rire;

²⁸kui ta kinnitas pilved ülal, kui said jõuliseks sügavuse allikad,

²⁹I tana rohenga mai i te moana, kei takahia tana kupu e nga wai; i tana waitohutanga i nga turanga o te whenua;

²⁹kui ta merele pani piiri, et veed ei astuks üle tema käsust, kui ta kinnitas maa alused,

³⁰I reira ahau i tona taha, he tohunga ki nga mahi: he ahuarekatanga ahau nona i ia ra, i ia ra, e koa ana i nga wa katoa i tona aroaro;

³⁰siis olin mina tema kõrval kui lemmiklaps, olin päevast päeva temale rõõmuks, mängisin igal ajal tema ees,

³¹E koa ana ki tana ao; a ko taku i ahuareka ai ko nga tama a te tangata.

³¹mängisin tema maailma maa peal ja tundsin rõõmu inimlastest.

³²¶ No reira, e aku tamariki, whakarongo mai ki ahau: ka hari hoki te hunga e pupuri ana i oku ara.

³²Ja nüüd, pojad, kuulge mind! Õndsad on need, kes hoiavad minu teed.

³³Whakarongo mai ki te ako, kia whai whakaaro ai koutou; kaua hoki e paopaongia.

³³Kuulge õpetust ja saage targaks, ärge jätke seda tähele panemata!

³⁴Ka hari te tangata e whakarongo ana ki ahau, e tatari ana i oku tatau i tenei ra, i tenei ra, e whanga ana i nga pou o oku kuwaha.

³⁴Õnnis on inimene, kes kuulab mind, kes päevast päeva valvab mu ustel, on vahiks mu uksepiitade juures.

³⁵Ko te tangata hoki e kite ana i ahau, e kite ana i te ora, ka whiwhi ano ia ki ta Ihowa manako mai.

³⁵Sest kes leiab minu, leiab elu ja saab Issanda hea meele osaliseks.

³⁶Ko te tangata ia e hara ana ki ahau, he mahi nanakia tana ki tona wairua ake; ko te hunga katoa e kino ana ki ahau, e aroha ana ki te mate.

³⁶Aga kes ei taba mind, teeb kahju oma hingele; kõik, kes vihkavad mind, armastavad surma.'