¹¶ He waiata; he pikitanga. I tangi, ahau ki a Ihowa i toku matenga; a i whakahoki kupu mai ia ki ahau.

¹Palveteekonna laul. Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja tema vastas mulle.

²E Ihowa, whakaorangia toku wairua i te ngutu teka, i te arero hianga.

²Issand, vabasta mu hing valetajaist huultest ja petisest keelest!

³Ko te aha e hoatu ki a koe? ko te aha hoki e tapiritia atu mau, e te arero hianga?

³Mida anda sulle, mida lisada sulle, petis keel?

⁴Ko nga pere koi a te hunga nunui, me nga waro hunipa.

⁴Sangari teravaid nooli koos leetpõõsa tuliste sütega.

⁵¶ Aue, toku mate, to te manene i Meheke, toku hoki e noho nei i nga teneti o Kerara!

⁵Häda mulle, et ma võõrana elan Mesekis, et ma viibin Keedari telkide keskel!

⁶Kua roa te nohoanga tahitanga o toku wairua ki te tangata e kino ana ki te ata noho.

⁶Juba kaua on mu hing elanud nende juures, kes vihkavad rahu.

⁷Mo te ata noho ahau, engari ka korero ahau, ka anga ratou ka whawhai.

⁷Mina tahan rahu! Aga kui ma räägin, on nemad valmis sõjaks.