1Og Elihu tok atter til orde og sa:
1Ja Eliihu jätkas ning ütles:
2Holder du det for rett, du som har sagt: Jeg er rettferdigere enn Gud,
2'Seda sa pead siis õigeks, nimetad oma õiguseks Jumala ees,
3at du sier: Hvad nytter det mig, hvad gagn har jeg av at jeg ikke synder?
3et sa küsid: 'Mis kasu mul on, mis abi on mul sellest, et ma pattu ei tee?'
4Jeg vil gi dig svar, og dine venner med dig.
4Ma annan sõnadega vastuse sulle ja koos sinuga su sõpradele.
5Vend ditt øie mot himmelen og se, gi akt på skyene høit over dig!
5Tõsta oma pilk taeva poole ja vaata, pane tähele pilvi, mis on sinust kõrgemal!
6Om du synder, hvad gjør du ham med det? Og er dine overtredelser mange, hvad skade volder du ham?
6Kui sina pattu teed, mida sa sellega temale võiksid teha? Ja kui sinu üleastumisi on palju, mida sa nendega tema vastu võiksid korda saata?
7Er du rettferdig, hvad kan du gi ham, hvad mottar han av din hånd?
7Kui sa oled õige, mida sa temale võiksid anda? Või mida olekski tal võtta sinu käest?
8Bare for et menneske, din likemann, kan din ugudelighet ha noget å si, og bare for et menneskebarn din rettferdighet.
8Su ülekohus mõjutab vaid sinusugust meest ja su õiglus inimlast.
9Over de mange undertrykkelser klager de; de skriker om hjelp mot de mektiges arm.
9Nad kisendavad küll paljude rõhujate pärast, hüüavad appi vägevate käsivarre vastu,
10Men ingen sier: Hvor er Gud, min skaper, han som lar lovsanger lyde om natten*, / {* d.e. i ulykkens natt.}
10aga ükski ei küsi: 'Kus on Jumal, mu Looja, kes öösiti põhjustab kiituslaule,
11han som gir oss forstand fremfor jordens dyr og gjør oss vise fremfor himmelens fugler?
11kes õpetab meid rohkem kui loomi maa peal ja teeb meid taeva lindudest targemaks?'
12Da roper de, uten at han svarer, om hjelp mot de ondes overmot.
12Seal nad siis kisendavad, aga tema ei vasta kurjade kõrkuse pärast.
13Ja visselig, Gud hører ikke på tomme ord, den Allmektige akter ikke på slikt.
13Tõesti asjata, Jumal ei kuule seda ja Kõigevägevam ei vaata sinna.
14Også når du sier at du ikke ser ham, så ser han nok din sak, og du må bie på ham.
14Kuigi sa ütled, et sa teda ei näe, on asi tema ees, seepärast oota teda!
15Men nu, fordi du ikke gjør det, hjemsøker han dig i sin vrede, og han akter ikke stort på overmodige ord.
15Aga nüüd, kui ta viha ei karista ja ta ei tahagi nii väga teada ülemeelikusest,
16Og Job oplater sin munn med tom tale; han bruker mange ord i sin uforstand.
16ajab Iiob asjata oma suu pärani ja teeb mõistmatusest palju sõnu.'