¹Munhu akazvarwa nomukadzi anamazuva mashoma, azere nokutambudzika.

¹Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli.

²Anobuda seruva, ndokusvava; Anotizawo somumvuri, haagari.

²Ta tõuseb nagu lilleke ja ta lõigatakse ära, ta põgeneb nagu vari ega jää püsima.

³Ko munotarira munhu akadai nameso enyu, Muchinditonga here?

³Ometi pead sa seesugust silmas ja viid mind enesega kohtu ette.

⁴Ndianiko angabudisa chinhu chakanaka pane chakaipa? Hakuna.

⁴Kes võib roojasest teha puhta? Mitte keegi!

⁵Mazuva ake zvaakatarwa, mwedzi yake yakaverengwa nemi, Makamutarira miganho yaasingatenderwi kudarika;

⁵Kuna tema elupäevad on määratud ja tema kuude arv on sinu käes - sa oled pannud piiri, millest ta ei saa üle minna -,

⁶Regai kumucherekedza, azorore, Kusvikira apedza zuva rake somubatiri.

⁶siis pööra oma pilk tema pealt ära ja jäta ta rahule, seni kui ta päevilisena oma päevast rõõmu tunneb!

⁷nekuti kana muti uchinge watemwa, kune tariro kuti uchabudazve, Uye kuti davi rawo nyoro haringaperi.

⁷Sest puulgi on lootus: kui ta maha raiutakse, siis ta võrsub taas ja tal pole võsudest puudu.

⁸Kunyange mudzi wawo ukakwegurira muvhu, Nehunde yawo ikafa pasi;

⁸Kuigi ta juur maa sees kõduneb ja känd mullas sureb,

⁹Kunyange zvakadaro uchabukira kana wanzwa kunhuhwira kwemvura, Ndokubudisa matavi somuti muduku.

⁹hakkab ta veehõngust haljendama ja võsusid ajama otsekui istik.

¹⁰Asi munhu anofa, akaparara hake; Zvirokwazvo munhu anorega kufema, zvino aripiko?

¹⁰Aga kui mees sureb ja kaob, kui inimene hinge heidab - kus on ta siis?

¹¹Mvura inopera pagungwa, Uye rwizi runopera nokupwa;

¹¹Vesi voolab järvest ja jõgi taheneb ning kuivab,

¹²Saizvozvo munhu anovata pasi, akasamukazve; Havazomukizve kusvikira denga rapera, Havangamutswi pahope dzavo.

¹²nõnda heidab inimene magama ega tõuse enam. Enne kui taevaid pole enam, nad ei ärka, neid ei äratata unest.

¹³Dai muchindivanza henyu paSheori, Muchindichengeta pakavanda, kusvikira hasha dzenyu dzapfuura, Munditemere nguva yakatarwa, yamungandirangarira nayo.

¹³Oh, et sa varjaksid mind surmavallas, peidaksid, kuni su viha möödub; et sa määraksid mulle aja ja siis peaksid mind meeles.

¹⁴Kana munhu achinge afa, angararamazve here? Ndaimira hangu mazuva ose okutambudzika kwangu, Kusvikira kusunungurwa kwangu kuchisvika.

¹⁴Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu? Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb.

¹⁵Maizodana, ini ndikakupindurai; Maishuva basa ramaoko enyu.

¹⁵Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle, sa igatseksid oma kätetööd.

¹⁶Asi zvino munoverenga nhambwe dzangu;

¹⁶Nüüd loed sa aga mu samme, ei lähe mööda mu patust.

¹⁷Kudarika kwangu kwakasungirwa muhombodo, Munosunga zvakaipa zvangu.

¹⁷Mu üleastumine on pitseriga suletud kukrusse ja sa katad kinni mu süü.

¹⁸Gomo kana richiwa zvirokwazvo rinopfupfunyuka, Uye dombo rinobviswa panzvimbo yaro;

¹⁸Aga variseb ju ka mägi ja kalju nihkub paigast,

¹⁹Mvura inochera mabwe; Kuyerera kwayo kunokukura guruva renyika;. imwi munoparadza tariro yomunhu.

¹⁹vesi kulutab kive, vihmavaling uhub maamulla - nõnda hävitad sina inimese lootuse.

²⁰Munomukunda nokusingaperi, iye akapfuura hake; Munoshandura chiso chake, ndokumudzinga.

²⁰Sina alistad tema igaveseks ja ta peab minema, muudad ta näo ja saadad ta ära.

²¹Vana vake vanokudzwa iye asingazvizivi; Vanoderedzwa, asi iye haaoni vachiitirwa izvozvo.

²¹Kas ta lapsi austatakse - tema ei saa seda teada, või kas neid põlatakse - tema seda ei märka.

²²Asi kana ari iye, nyama yake inorwadziwa, Mweya wake unochema mukati make.

²²Tema tunneb valu ainult omaenese ihus ja leina omaenese hinges.'