1Ipapo Jobho akapindura, akati,
1Siis rääkis Iiob ja ütles:
2Muchatambudza mweya wangu kusvikira rinhiko, Nokundipwanya namashoko enyu here?
2'Kui kaua te piinate mu hinge ja jahvatate mind sõnadega?
3Makandituka zvino kagumi; Hamunyari zvamakanditsungirira.
3Te mõnitate mind juba kümnendat korda häbenematult mulle peale käies.
4Kana ndichinge ndatadza hangu, Kutadza kwangu kuchagara neni.
4Ja kui ma ka tõesti oleksin eksinud, siis jääks mu eksimus ainult mulle.
5Kana imwi muchida kwazvo kuzvikudza pamusoro pangu, Nokundipa mhosva muchiti ndakatukwa;
5Kui te tõesti mu ees tahate suurustada ja mulle mu alandust ette heita,
6Zivai zvino kuti ndiye Mwari asina kundiruramisa, Akandikomberedza nomumbure wake;
6siis teadke, et Jumal on mind maha paisanud ja piiranud mind oma võrguga.
7Tarirai ndinochema ndichiti, Ndakaitirwa zvakaipa! Asi handinzwiki; Ndinochema kuti ndibatsirwe, asi handiruramisirwi.
7Vaata, ma kisendan: 'Vägivald!', aga ei saa vastust; hüüan appi, aga õigust ei ole.
8Akadzivira nzira yangu, kuti ndirege kupfuura; Akaisa rima panzira dzangu.
8Ta tegi mu teele tõkke ja ma ei pääse üle, ta pani mu radade peale pimeduse.
9Wakandibvisira kurumbidzwa kwangu, Nokunditorera korona yangu pamusoro wangu.
9Ta riisus minult au ja võttis mul krooni peast.
10Akandiputsa kumativi ose, ndakaparadzwa; Akadzura tariro yangu somuti.
10Ta kiskus mind igapidi maha, et kaoksin, ja juuris mu lootuse välja nagu puu.
11Akandimutsirawo kutsamwa kwake, Akati ndiri mumwe wavadzivisi vake.
11Ta süütas oma viha põlema mu vastu ja pidas mind oma vaenlaseks.
12Hondo dzake dzinondiunganira, dzinozvigadzirira nzira kurwa neni. Dzinokomberedza tende rangu nemisasa yadzo.
12Tema väesalgad tulid üheskoos, rajasid tee mu juurde ja lõid leeri üles mu telgi ümber.
13Akaisa hama dzangu kure neni, Vazikamwi vangu vava savatorwa chose kwandiri.
13Mu vennad hoidis ta minust eemale ja mu tuttavad võõrdusid minust hoopis.
14Hama dzangu dzandinyengera, Shamwari dzangu, dzaindiziva, dzakandikangamwa.
14Mu lähedased jätsid mind maha ja mu sõbrad unustasid mind ära.
15Vanogara mumba mangu, navarandakadzi vangu vanoti ndiri mubvakure; Vanondiona vachiti ndiri mweni.
15Mu kodakondsed ja teenijad peavad mind võõraks - ma olen nende silmis otsekui muulane.
16Ndinodana muranda wangu, asi haandipinduri, Kunyange ndichimunyengetera nomuromo wangu.
16Ma hüüan oma sulast, aga ta ei vasta, ma pean teda anuma, nagu mu suu võtab.
17Kufema kwangu kunosemesa mukadzi wangu, Ndinonyangadza vana vamai vangu.
17Mu naisele ei meeldi mu hingeõhk ja oma lihastele vendadele olen ma vastik.
18Kunyange navana vaduku vanondishorawo; Kana ndichisimuka, vanondipopotera.
18Poisidki põlgavad mind; kui ma tõusen, siis nad räägivad mulle vastu.
19Shamwari dzangu dzose dzaindiziva, dzinondinzvenga, Vose vandaida vandifuratira.
19Mind jälestavad kõik mu lähemad sõbrad, ja need, keda ma armastasin, on pöördunud mu vastu.
20Pfupa rangu rinonamatira ganda rangu nenyama yangu, Ndasiirwa ganda rameno angu.
20Mu luud on jäänud kinni naha ja liha külge, mu kondid tungivad välja nagu hambad.
21Ndinzwirei tsitsi, ndinzwirei tsitsi, imwi shamwari dzangu; nekuti ruoko rwaMwari rwandibata.
21Halastage mu peale, halastage, mu sõbrad, sest mind on tabanud Jumala käsi!
22Munonditambudzireiko saMwari, Musingaguti nenyama yangu?
22Miks ajate teiegi mind taga nagu Jumal? Kas te ei küllastu mu lihast?
23Haiwa, dai mashoko angu ainyorwa zvino, Haiwa, dai ainyorwa nokudhindwa pabhuku.
23Oh, et mu sõnad ometi kirja pandaks, et need raamatusse kirjutataks,
24Dai aitemwa nepeni yedare nomutobvu Aitemwa padombo nokusingaperi.
24raudsule ja tinaga uurendataks kaljusse igaveseks ajaks!
25Asi ndinoziva kuti Mudzikunuri wangu unorarama, Uye kuti pakupedzisira uchasimuka paguruva;
25Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma.
26Kana ganda rangu raparadzwa pandiri saizvozvo, uye panyama yangu ndichaona Mwari.
26Ja kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat,
27Ndichazvionera; uye meso angu achaona iye, kwete mumwe; itsvo dzangu dzapera mukati mangu.
27teda, keda ma ise näen, keda näevad mu oma silmad, aga mitte mõne võõra. Mul kõdunevad neerud sisikonnas.
28Kana muchiti, Tichamutambudza sei! Mudzi wemhosva zvauri mukati make!
28Kui te mõtlete: 'Me ajame teda taga, asja juur leidub temas',
29Ityai munondo, nekuti kutsamwa kucharohwa nomunondo, Kuti muzive kuti kutonga kuripo.
29siis kartke mõõka, sest viha toob mõõka väärt süüteod, et te teaksite: kohus on olemas!'