¹Zvino Jobho akapfuurazve namashoko ake, akati,

¹Ja Iiob jätkas oma kõnet ning ütles:

²Haiwa, dai ndaiita hangu sapamwedzi yakare, Sapamazuva andairindwa naMwari;

²'Kes annaks mulle tagasi endised kuud, need päevad, mil Jumal mind hoidis,

³Panguva iyo mwenje wake waivhenekera pamusoro wangu, Ndaifamba ndichivhenekerwa parima nechiedza chake;

³kui oma lampi mu pea kohal laskis paista tema, kelle valgusega ma käisin pimeduses,

⁴Sezvandakanga ndakaita pamazuva okusimba kwangu, Panguva iyo hushamwari hwaMwari huchiri patende rangu;

⁴et ma võiksin olla nagu oma nooruspäevil, mil Jumala osadus oli mu telgi peal,

⁵Panguva iyo waMasimbaose achiri neni, Navana vangu vachakandipoteredza;

⁵kui Kõigevägevam oli alles mu juures ja mu lapsed viibisid mu ümber,

⁶Panguva iyo pandaitsika paisukwa nomukaka wakafa, Uye dombo raindidururira nzizi dzamafuta!

⁶kui mu sammud ujusid piimas ja kalju laskis mulle voolata õliojasid?

⁷Panguva yandaibuda kusuwo reguta, Panguva yandaigadzira chigaro changu padare,

⁷Kui ma siis läksin linna värava juurde, kui ma seadsin oma istme turu peale,

⁸Majaya akati achindiona aivanda, Navatana vaisimuka vakaramba vamire;

⁸siis mind nähes pugesid noored mehed peitu ja elatanud tõusid üles ning jäid seisma,

⁹Machinda ainyarara pakutaura kwawo, Aifumbira miromo yawo;

⁹pealikud lakkasid kõnelemast ja panid käe suu peale,

¹⁰manzwi avakuru ainyarara, Ndimi dzavo dzainamatira mumikamwa yavo.

¹⁰vürstide hääl vaikis ja nende keel kleepus suulakke.

¹¹nekuti nzeve yakati ichindinzwa, ndokundiropafadza; Ziso rakati richindiona, ndokundipupurira zvakanaka.

¹¹Tõesti, kelle kõrv mind kuulis, see kiitis mind õnnelikuks, ja kelle silm mind nägi, see tunnistas minu kasuks,

¹²Nekuti ndairwira varombo vaichema, Nenhererawo, nowaishaiwa mubatsiri.

¹²sest ma päästsin viletsa, kes appi hüüdis, ja vaeslapse, kellel ei olnud aitajat.

¹³Ropafadzo yowotandadza yakawira pamusoro pangu, uye ndakaita moyo wechirikadzi uimbe nomufaro.

¹³Mulle sai osaks hukkuja õnnistus ja ma panin hõiskama lese südame.

¹⁴Ini ndaifuka kururama, naiko kwaindifukidza; Kururama kwangu kwaiva senguvo nekorona.

¹⁴Ma riietusin õiglusesse, ja mu õigus ehtis mind nagu kuub ja kübar.

¹⁵Ndaiva meso amapofu, Netsoka dzemhetamakumbo.

¹⁵Ma olin pimedale silmadeks ja jalutule jalgadeks.

¹⁶Ndaiva baba vavaishaiwa; Ndainzvera mhaka yowandakanga ndisingazivi.

¹⁶Ma olin vaestele isaks ja ma uurisin isegi tundmatu tüliasja.

¹⁷Ndaivhuna meno avasina kururama, Nokubvuta chaakanga auraya mumeno ake.

¹⁷Ma purustasin ülekohtutegija lõualuud ja tõmbasin saagi ta hammaste vahelt.

¹⁸Panguva iyo ndakati, Ndichafira mudendere rangu, Ndichawanza mazuva angu aite sejecha,

¹⁸Seepärast ma mõtlesin: 'Küllap ma heidan hinge oma pesas ja mu päevade hulk on nagu liiv.

¹⁹Mudzi wangu wakatandavarira kusvikira kumvura, Dova rinovata usiku hwose padavi rangu.

¹⁹Mu juur jääb avatuks veele ja mu okste peal on öösiti kaste.

²⁰Kukudzwa kwangu kunoramba kuri kutsva, Uta hwangu hunoramba uchivandudzwa muruoko rwangu.

²⁰Mu au on alati uus ja amb mu käes on ikka laskevalmis.'

²¹Vanhu vainditeerera nokundimirira, Vainyarara kana ndichivaraira.

²¹Nad kuulasid mind ja ootasid, ning vaikisid, kui ma nõu andsin.

²²Havazaitaurazve kana ini ndareva mashoko angu; Kutaura kwangu kwakadonhera pamusoro pavo.

²²Pärast mu kõnet nad ei rääkinud enam, sest mu sõnad otse voolasid nende peale.

²³Vaindimirira somunhu anomirira mvura; Vaishamisa miromo yavo sevanoshamira mvura yokupedzisira.

²³Nad ootasid mind nagu vihma ja ajasid suud ammuli otsekui hilisvihma pärast.

²⁴Ndaivasekerera kana vasingatsungi; Havana kudzima chiedza chechiso changu.

²⁴Ma naeratasin neile, kui neil puudus usk, ja nad ei tumestanud mu lahket nägu.

²⁵Ndaivasanangurira nzira yavo, ndikagara sashe wavo, Ndaigara samambo pahondo, Somunhu anonyaradza vanochema.

²⁵Mina valisin neile tee ja istusin ise esikohal, elasin nagu kuningas väehulga keskel, otsekui leinajate trööstija.