¹Ipapo Jobho akapindura, akati,

¹Siis rääkis Iiob ja ütles:

²Zvirokwazvo ndinoziva kuti ndizvo. Nekuti munhu angava akarurama pamberi paMwari seiko?

²'Ma tean tõesti, et see nõnda on. Kuidas võib inimene õige olla Jumala ees?

³Kana iye akada kuita nharo naye, Haangagoni kumupindura shoko rimwe pamashoko ane zviuru.

³Kui keegi tahaks temaga vaielda, ei suudaks ta temale vastata mitte ainsalgi korral tuhandest.

⁴Iye anomoyo wakangwara, une simba guru; Ndianiko akamuomesera moyo wake, akazofara?

⁴Ta on südamelt tark ja jõult tugev, kes võiks teda trotsida ja ise pääseda?

⁵Iye anobvisa makomo, iwo asingazvizivi, Kana achiashandura pakutsamwa kwake.

⁵Tema liigutab mägesid, ilma et need märkaksid, kui ta oma vihas neid kummutab;

⁶Iye anozunungusa nyika ikabva panzvimbo yayo, Mbiru dzayo dzinodengenyeka.

⁶tema põrutab maa oma asemelt, nõnda et selle sambad vabisevad;

⁷Iye anoraira zuva, rikarega kubuda; Iye anodzitira nyeredzi.

⁷tema käsib päikest, et see ei tõuseks, ja paneb tähed pitseriga kinni;

⁸Iye oga anotatamura denga, Anotsika pamusoro pamafungu

⁸tema üksinda laotab taevaid ja kõnnib mere lainete peal;

⁹Iye anoita nyeredzi dzeAkituro, nedzeOrinoni, nedzeChimutanhatu, Namakamuri enyasi.

⁹tema teeb Vankri-, Varda- ja Sõelatähed ja lõunapoolsed tähtkujud;

¹⁰Iye anoita zvinhu zvikuru zvisinganzverwi, Izvo zvinhu zvinoshamisa, zvisingagoni kuverengwa.

¹⁰tema teeb suuri ja mõistmatuid asju ning otsatuid imetegusid.

¹¹Tarira, anopfuura pedo neni, ndisingamuoni; Anopfuurawo hake, asi handimuoni.

¹¹Vaata, ta läheb minust mööda, aga mina ei näe, ta käib üha, aga mina ei märka teda.

¹²Tarira, anotora hake, ndiani angamudzivisa? Ndiani angati kwaari, Unoiteiko?

¹²Vaata, ta napsab ära, kes võiks teda takistada? Kes ütleks temale: 'Mis sa teed?'

¹³Mwari haangadzori kutsamwa kwake; Vabatsiri vaRahabhi vakakotamira pasi pake.

¹³Jumal ei hoia tagasi oma viha, temale peavad alistuma Rahabi aitajad.

¹⁴Ko zvino ini ndichamupindura seiko, Nditsaure mashoko angu ndiite nharo naye?

¹⁴Kuidas võiksin siis mina temale vastata, oma sõnu tema jaoks valida?

¹⁵Kunyange ndaiva akarurama handizaimupindura; Ndaikumbira nyasha kumutongi wangu.

¹⁵Kuigi olen õige, ma ei saa vastata, vaid pean anuma oma kohtumõistjat.

¹⁶Kana ndichinge ndadana, akandipindura, Kunyange zvakadaro handizaitenda kuti akanzwa inzwi rangu.

¹⁶Kuigi ma hüüaksin ja tema vastaks mulle, ei usu ma siiski, et ta mu häält kuulda võtab,

¹⁷Nekuti anondiputsa nedutu remhepo, Anowanza mavanga angu ndisine mhosva hangu.

¹⁷tema, kes haarab mu järele tormis ja lisab mulle ilma põhjuseta haavu,

¹⁸Handitenderi kutema mweya wangu, Asi anondizadza nezvinovava.

¹⁸kes ei lase mind hinge tõmmata, vaid täidab mind kibedusega.

¹⁹Kana riri simba guru, tarira, iye anaro! Kana iri mhosva inotongwa, ndiani achanditarira nguva?

¹⁹Kui on küsimus jõust, vaata, ta on tugevam. Või kui on kohtuasi, kes mind ette kutsub?

²⁰Kunyange ndaiva akarurama hangu, muromo wangu umene uchandipa mhaka; Kunyange ndaiva akakwana, iye aiti handina kururama.

²⁰Kuigi olen õige, mõistab mind hukka mu oma suu; kuigi olen süütu, peab tema mind süüdlaseks.

²¹Ndakakwana hangu, handizvirangariri; Ndinozvidza upenyu hwangu.

²¹Ma olen süütu! Ma ei hooli oma hingest, ma põlgan oma elu!

²²Zvose zvakafanana hazvo; saka ndinoti, Iye anoparadza vakarurama navakaipa vose.

²²Ükskõik! Seepärast ma ütlen: 'Tema hävitab niihästi õige kui õela.'

²³Kana nyatwa ichinge yauraya nokukurumidza, Iye achaseka njodzi yavasina mhosva.

²³Kui uputus äkitselt surmab, siis ta pilkab süütute meeleheidet.

²⁴Nyika yakaiswa mumaoko avakaipa; Iye anofukidza meso avatongi vayo; Kana asiri iye, zvino ndianiko?

²⁴Kui maa on antud õela kätte, ta katab selle kohtumõistja palge - kui mitte tema, kes siis muu?

²⁵Zvino mazuva angu anokurumidza kupfuura mumhanyi; Anotiza asina kuona zvakanaka.

²⁵Mu päevad on jooksjast nobedamad, kaovad õnne nägemata.

²⁶Apfuura sezvikepe zvinomhanyisa; Segondo rinokurumidzira chiurawa.

²⁶Need mööduvad otsekui pilliroost vened, nagu kotkas, kes sööstab oma saagi kallale.

²⁷Kana ndikati, Ndichakangamwa kunyunyuta kwangu, Ndicharega chiso changu chinopunyaira, ndifare hangu.

²⁷Kui ma mõtlen: 'Ma unustan oma kaebuse, jätan oma kurva näo ja olen rõõmus',

²⁸Ndinotya njodzi dzangu dzose, Ndinoziva kuti hamungati handine mhosva.

²⁸siis on mul hirm kõigi oma kannatuste ees, ma tean, et sa ei pea mind süütuks.

²⁹Ndichapiwa mhosva; Zvino ndinotamburireiko zvisina maturo?

²⁹Olgu ma siis juba süüdi! Miks peaksin ennast veel ilmaasjata vaevama?

³⁰Kana ndikangura nemvura yechando, Ndikachenesa maoko angu kwazvo;

³⁰Isegi kui ma peseksin ennast lumega ja puhastaksin oma käsi leelisega,

³¹Kunyange zvakadaro imwi mungandinyudza mumatope, Nenguvo dzangu dzichandisema.

³¹pistaksid sina mind poriauku ja siis jälestaksid mind mu enda riidedki.

³²Nekuti iye haazi munhu akafanana neni, kuti ndimupindure, Kuti tikwirirane pakutonga.

³²Sest Jumal ei ole inimene nagu mina, et ma temale saaksin vastata, et me üheskoos saaksime kohut käia.

³³Hakuna mununuri pakati pedu, Ungatibata tose noruoko rwake.

³³Ei ole meie vahel vahemeest, kes oma käe saaks panna meie mõlema peale.

³⁴Ngaabvise shamhu yake kwandiri, hasha dzake dzirege kundityisa;

³⁴Võtku ta oma vits ära mu pealt, et hirm tema ees mind ei heidutaks!

³⁵Ipapo ndaitaura, ndisingamutyi, nekuti handizakadaro hangu.

³⁵Siis ma saaksin rääkida ilma teda kartmata. Sest ma ei ole omast meelest mitte niisugune.