¹Mwanakomana wangu, teerera uchenjeri hwangu; Rerekera nzeve yako inzwe njere dzangu;

¹Mu poeg, pane tähele mu tarkust, pööra oma kõrv minu arusaamise poole,

²Kuti ugare wakabata kungwara, Nemiromo yako ichengete zivo.

²et tallele panna head nõu ja et su huuled võiksid säilitada teadlikkuse!

³nekuti miromo yomukadzi wokumwe inodonha huchi; Muromo wake unotedza kupfuura mafuta;

³Sest võõra naise huuled tilguvad mett ja tema suulagi on libedam kui õli.

⁴Asi pakupedzisira unovava segavakava; Unopinza somunondo une nhivi mbiri dzinocheka.

⁴Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi, terav otsekui kaheterane mõõk.

⁵Tsoka dzake dzinoburukira kurufu; Nhambwe dzake dzinovavarira kuhwiro;

⁵Ta jalad lähevad alla surma, ta sammud veavad põrguhaua poole.

⁶Gwara roupenyu, rakati chechetere, haariwani, Nzira dzake dzinotsauka, iye asingazvizivi.

⁶Ta ei pea silmas elurada, ta jäljed ekslevad, ilma et ta märkakski.

⁷Saka imi, vanakomana vangu, nditeererei; Regai kutsauka pamashoko omuromo wangu.

⁷Seepärast, mu pojad, kuulake mind, ja ärge lahkuge mu suu sõnadest!

⁸Nzira yako ngaive kure naye, Usaswedera pamukova weimba yake.

⁸Hoia oma tee temast kaugel ja ära mine tema koja ukse ligi,

⁹Kuti urege kupa vamwe kunaka kohujaya hwako, Namakore ako kuno anomoyo mukukutu;

⁹et sa ei annaks oma au mitte teistele ega oma aastaid armutule,

¹⁰Kuti vatorwa varege kugutswa nefuma yako, Nezvibereko zvokutambura kwako zviende kumba komweni.

¹⁰et võõrad ei küllastuks sinu varast ja su töövaev ei läheks muulase kotta,

¹¹Iwe ugochema pakupedzisira kwako, Kana nyama yako nomuviri wako zvaparadzwa,

¹¹et sa viimaks ei hakkaks vinguma, kui su liha ja ihu on lõppenud,

¹²Uchiti, Ndakavengereiko kurairirwa, moyo wangu wakashorerei kurairwa?

¹²ega ütleks: 'Miks ma küll vihkasin õpetust ja miks mu süda põlgas noomitust?

¹³Ndakaregereiko kuteerera inzwi ravadzidzisi vangu, Nokusarerekera nzeve yangu kuna vaindiraira?

¹³Miks ma ei kuulanud juhatajate häält ega pööranud kõrva õpetajate poole?

¹⁴Ndakanga ndapinda pane zvakaipa zvose, Pakati pechaunga neungano.

¹⁴Peagi oleksin sattunud lausa õnnetusse keset kogukonda ja kogudust!'

¹⁵Imwa mvura padziva rako chairo, Nemvura inoyerera patsime rako chairo.

¹⁵Joo vett oma kaevust, voolavat vett oma allikast!

¹⁶Ko matsime ako anofanira kuparadzirwa here, Nzizi dzemvura dziyerere munzira dzomumusha here?

¹⁶Kas peaksid su lätted valguma tänavale, su veeojad turgudele?

¹⁷Ngazvive zvako woga, Zvisava zvavatorwa pamwechete newe.

¹⁷Kuulugu need ainult sinule, aga mitte koos sinuga võõraile!

¹⁸Tsime rako ngariropafadzwe; Ufarire mukadzi wohujaya hwako.

¹⁸Olgu õnnistatud su allikas ja tunne rõõmu oma noorpõlve naisest,

¹⁹Sehadzi yenondo yakanaka, nehadzi yengururu inofadza; Mazamu ake ngaakufadze nguva dzose; Ugare uchigutiswa norudo rwake.

¹⁹kes on otsekui armas emahirv, kena kaljukits - ta rinnad joovastagu sind igal ajal, eksi alati tema kallistustesse.

²⁰nekuti iwe, mwanakomana wangu, uchagutsirweiko nomukadzi wokumwe, Uchambundikireiko chipfuva chomweni?

²⁰Miks peaksid, mu poeg, eksima võõra naise juurde, kaisutama võõramaa naise põue?

²¹nekuti nzira dzomunhu dziri pamberi paJehovha; Ndiye anoyera makwara ake ose.

²¹Sest mehe teed on Issanda silme ees ja tema paneb tähele kõiki ta jälgi.

²²Zvivi zvake zvichabata muiti wazvo, Achabatwa namabote ezvivi zvake.

²²Õelat tabavad tema enese süüteod ja teda peetakse kinni tema enese patuköitega.

²³Achafa nokushaiwa kurairirwa; Achatsauka noukuru hwoupenzi hwake.

²³Ta sureb õpetuse puudusest ja läheb eksiteele suurest rumalusest.