¹Y RESPONDIO Sophar Naamathita, y dijo:

¹Siis rääkis naamalane Soofar ja ütles:

²¿Las muchas palabras no han de tener respuesta? ¿Y el hombre parlero será justificado?

²'Kas peaks see sõnaküllus jääma vastuseta või lobisejal olema õigus?

³¿Harán tus falacias callar á los hombres? ¿Y harás escarnio, y no habrá quien te avergüence?

³Kas su vada peaks panema mehed vaikima või tohid sa mõnitada, ilma et ükski sind häbistaks?

⁴Tú dices: Mi conversar es puro, Y yo soy limpio delante de tus ojos.

⁴Sest sa ütled: 'Mu õpetus on selge ja ma olen tema silmis puhas.'

⁵Mas ­oh quién diera que Dios hablara, Y abriera sus labios contigo,

⁵Kui ometi Jumal räägiks ja avaks oma huuled su vastu

⁶Y que te declarara los arcanos de la sabiduría, Que son de doble valor que la hacienda! Conocerías entonces que Dios te ha castigado menos que tu iniquidad merece.

⁶ning ilmutaks sulle tarkuse saladusi, mis on mõistusele otsekui imed. Siis sa mõistaksid, et Jumal su süüst mõndagi unustab.

⁷¿Alcanzarás tú el rastro de Dios? ¿Llegarás tú á la perfección del Todopoderoso?

⁷Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigevägevama täiuseni?

⁸Es más alto que los cielos: ¿qué harás? Es más profundo que el infierno: ¿cómo lo conocerás?

⁸Need on kõrgemad kui taevad - mida sina suudad teha? Sügavamad kui surmavald - mida sina sellest tead?

⁹Su dimensión es más larga que la tierra, Y más ancha que la mar.

⁹Nende mõõt on pikem kui maa ja laiem kui meri.

¹⁰Si cortare, ó encerrare, O juntare, ¿quién podrá contrarrestarle?

¹⁰Kui tema mööda läheb ja vangistab ning kohtu kokku kutsub, kes teda siis võiks keelata?

¹¹Porque él conoce á los hombres vanos: Ve asimismo la iniquidad, ¿y no hará caso?

¹¹Sest tema tunneb valelikke inimesi, näeb nurjatust ega pane mikski,

¹²El hombre vano se hará entendido, Aunque nazca como el pollino del asno montés.

¹²et ka tühipäine mees saab oidu, kui inimene sünnib nagu metseesli varss.

¹³Si tú apercibieres tu corazón, Y extendieres á él tus manos;

¹³Kui sinagi oma südant valmistaksid ja sirutaksid oma käed tema poole -

¹⁴Si alguna iniquidad hubiere en tu mano, y la echares de ti, Y no consintieres que more maldad en tus habitaciones;

¹⁴kui su kätes on süütegu, siis saada see kaugele ja ära lase ülekohut jääda oma telkidesse -,

¹⁵Entonces levantarás tu rostro limpio de mancha, Y serás fuerte y no temerás:

¹⁵siis sa võiksid küll häbimärgita oma palge üles tõsta, võiksid olla kindel ega tarvitseks karta.

¹⁶Y olvidarás tu trabajo, O te acordarás de él como de aguas que pasaron:

¹⁶Siis sa võiksid unustada vaeva, mõelda sellele kui äravoolanud veele.

¹⁷Y en mitad de la siesta se levantará bonanza; Resplandecerás, y serás como la mañana:

¹⁷Su eluiga saaks kaunimaks kui keskpäev, pimedus oleks nagu hommik.

¹⁸Y confiarás, que habrá esperanza; Y cavarás, y dormirás seguro:

¹⁸Siis sa võiksid olla kindel, et lootust on. Sa tunneksid ennast turvalisena, ja saaksid rahulikult magada.

¹⁹Y te acostarás, y no habrá quien te espante: Y muchos te rogarán.

¹⁹Sa võiksid maha heita, ilma et keegi hirmutaks. Ja paljud tuleksid sind meelitama.

²⁰Mas los ojos de los malos se consumirán, Y no tendrán refugio; Y su esperanza será agonía del alma.

²⁰Aga õelate silmad kustuksid, neil kaoks pelgupaik ja nende lootuseks oleks hingeheitmine.'