1Y RESPONDIO Eliphaz Temanita, y dijo:
1Siis rääkis teemanlane Eliifas ja ütles:
2¿Si proferirá el sabio vana sabiduría, Y henchirá su vientre de viento solano?
2'Kas tark tohib vastata tuulepäiselt ja täita oma rinda idatuulega,
3¿Disputará con palabras inútiles, Y con razones sin provecho?
3seletada kõlbmatute kõnedega, sõnadega, millest pole kasu?
4Tú también disipas el temor, Y menoscabas la oración delante de Dios.
4Sa teed tühjaks isegi jumalakartuse ja rikud hardust Jumala ees.
5Porque tu boca declaró tu iniquidad, Pues has escogido el hablar de los astutos.
5Sest su süü paneb sulle sõnad suhu ja sa valid kavalate keele.
6Tu boca te condenará, y no yo; Y tus labios testificarán contra ti.
6Su oma suu süüdistab sind, aga mitte mina, su oma huuled kostavad su vastu.
7¿Naciste tú primero que Adam? ¿O fuiste formado antes que los collados?
7Kas oled sina esimese inimesena sündinud? Ons sind enne mäekünkaid sünnitatud?
8¿Oíste tú el secreto de Dios, Que detienes en ti solo la sabiduría?
8Kas oled sina Jumala nõupidamist kuulnud ja nõnda enesele tarkuse toonud?
9¿Qué sabes tú que no sepamos? ¿Qué entiendes que no se halle en nosotros?
9Mis see on, mida sina tead, aga meie ei tea, mida sina mõistad, aga meie mitte?
10Entre nosotros también hay cano, también hay viejo Mucho mayor en días que tu padre.
10Meiegi hulgas on hallpäid ja elatanuid, ealt vanemad kui su isa.
11¿En tan poco tienes las consolaciones de Dios? ¿Tienes acaso alguna cosa oculta cerca de ti?
11Ons sinu jaoks väike Jumala troost, või sõna, mis kohtleb sind leebelt?
12¿Por qué te enajena tu corazón, Y por qué guiñan tus ojos,
12Kuhu su süda sind kisub ja kuhu su silmad sihivad,
13Pues haces frente á Dios con tu espíritu, Y sacas tales palabras de tu boca?
13et sa pöörad oma vaimu Jumala vastu ja paiskad sõnu suust välja?
14¿Qué cosa es el hombre para que sea limpio, Y que se justifique el nacido de mujer?
14Kuidas võiks inimene olla puhas, naisest sündinul olla õigus?
15He aquí que en sus santos no confía, Y ni los cielos son limpios delante de sus ojos:
15Vaata, tema ei usu oma ingleidki ja tema silmis ei ole taevadki selged,
16¿Cuánto menos el hombre abominable y vil, Que bebe la iniquidad como agua?
16veel vähem siis põlastusväärset ja laostunut, meest, kes väärtegusid joob nagu vett.
17Escúchame; yo te mostraré Y te contaré lo que he visto:
17Mina kuulutan sulle, kuule mind, ja ma jutustan, mida olen näinud,
18(Lo que los sabios nos contaron De sus padres, y no lo encubrieron;
18mida targad on teada andnud, mida ei olnud salanud nende vanemad,
19A los cuales solos fué dada la tierra, Y no pasó extraño por medio de ellos:)
19kellele üksi oli antud maa ja kelle seas veel võõras ei olnud käinud:
20Todos los días del impío, él es atormentado de dolor, Y el número de años es escondido al violento.
20süüdlane vaevleb kogu eluaja ja jõhkrale on talletatud pisut aastaid.
21Estruendos espantosos hay en sus oídos; En la paz le vendrá quien lo asuele.
21Hirmuhääled on tal kõrvus, rahuajalgi tuleb hävitaja temale kallale.
22El no creerá que ha de volver de las tinieblas, Y está mirando al cuchillo.
22Ei ta usu, et ta pimedusest välja pääseb: ta on mõõgale määratud.
23Desasosegado á comer siempre, Sabe que le está aparejado día de tinieblas.
23Ta peab hulkuma leiva pärast: kus seda on? Ta teab, et pimedusepäev on temale valmis.
24Tribulación y angustia le asombrarán, Y esforzaránse contra él como un rey apercibido para la batalla.
24Ahastus ja häda hirmutavad teda, vallutavad tema nagu tapluseks valmis kuningas.
25Por cuanto él extendió su mano contra Dios, Y se esforzó contra el Todopoderoso,
25Sest ta on sirutanud oma käe Jumala vastu ja on suurustanud Kõigevägevama ees,
26El le acometerá en la cerviz, En lo grueso de las hombreras de sus escudos:
26joostes kangekaelselt tema vastu oma paksukühmuliste kilpidega.
27Porque cubrió su rostro con su gordura, E hizo pliegues sobre los ijares;
27Sest ta on katnud oma näo rasvaga, on kasvatanud puusadele lihavust
28Y habitó las ciudades asoladas, Las casas inhabitadas, Que estaban puestas en montones.
28ja on elanud hävitatud linnades, kodades, kus ei olnud luba elada, mis olid määratud varemeiks.
29No enriquecerá, ni será firme su potencia, Ni extenderá por la tierra su hermosura.
29Ta ei saa rikkaks, ta varandus ei kesta kaua ja tema omand ei kaldu maha.
30No se escapará de las tinieblas: La llama secará sus ramos, Y con el aliento de su boca perecerá.
30Ta ei pääse pimedusest, kuumus kuivatab ta võsu ja ta taandub tema suu hinguse ees.
31No confíe el iluso en la vanidad; Porque ella será su recompensa.
31Ärgu ta lootku tühjale - ta eksib! Sest temale saab tasuks tühjus.
32El será cortado antes de su tiempo, Y sus renuevos no reverdecerán.
32See läheb täide enneaegselt ja tema võsud ei haljenda enam.
33El perderá su agraz como la vid, Y derramará su flor como la oliva.
33Ta ajab otsekui viinapuu maha oma küpsemata kobarad ja pillab õisi nagu õlipuu.
34Porque la sociedad de los hipócritas será asolada, Y fuego consumirá las tiendas de soborno.
34Sest jumalatute jõuk jääb viljatuks ja tuli põletab meeleheavõtjate telgid.
35Concibieron dolor, y parieron iniquidad; Y las entradas de ellos meditan engaño.
35Nad on lapseootel vaevaga ja sünnitavad nurjatust, nende ihu saab toime pettusega.'