Spanish: Reina Valera (1909)

Estonian

Job

17

1MI ALIENTO está corrompido, acórtanse mis días, Y me está aparejado el sepulcro.
1Mu vaim on murtud, mu päevad on kustutatud, mind ootavad hauad.
2No hay conmigo sino escarnecedores, En cuya acrimonia se detienen mis ojos.
2Tõesti, pilked on mu osa, ja nende tõrksusest on mu silm väsinud.
3Pon ahora, dame fianza para litigar contigo: ¿Quién tocará ahora mi mano?
3Pane ometi minu heaks pant tallele enese juurde! Kes muidu mu kasuks kätt lööks?
4Porque á éstos has tú escondido su corazón de inteligencia: Por tanto, no los ensalzarás.
4Et sa oled nende südamed arusaamisest võõrutanud, siis sa ei ülenda neid.
5El que denuncia lisonjas á sus prójimos, Los ojos de sus hijos desfallezcan.
5Kes kutsub sõbrad jagamisele, selle lastel tuhmuvad silmad.
6El me ha puesto por parábola de pueblos, Y delante de ellos he sido como tamboril.
6Mind on antud inimestele sõnakõlksuks ja ma olen pealesülitamiseks nende ees.
7Y mis ojos se oscurecieron de desabrimiento, Y mis pensamientos todos son como sombra.
7Mu silm on kurbusest tuhm ja kõik mu liikmed on otsekui varjud.
8Los rectos se maravillarán de esto, Y el inocente se levantará contra el hipócrita.
8Õiglased ehmuvad sellest ja süütu ärritub jumalavallatute pärast.
9No obstante, proseguirá el justo su camino, Y el limpio de manos aumentará la fuerza.
9Aga õige püsib oma teel, ja kellel on puhtad käed, kasvab tugevuses.
10Mas volved todos vosotros, y venid ahora, Que no hallaré entre vosotros sabio.
10Te kõik aga võite tulla taas, tarka ma teie hulgast ei leia.
11Pasáronse mis días, fueron arrancados mis pensamientos, Los designios de mi corazón.
11Mu päevad on möödunud, katki kistud on mu kavatsused, mu südame soovid.
12Pusieron la noche por día, Y la luz se acorta delante de las tinieblas.
12Need tegid öö päevaks: valgus oli lähemal kui pimedus.
13Si yo espero, el sepulcro es mi casa: Haré mi cama en las tinieblas.
13Kui ma veel võin loota, siis on surmavald mu koda, ma laotan oma aseme pimedusse.
14A la huesa tengo dicho: Mi padre eres tú; A los gusanos: Mi madre y mi hermana.
14Ma hüüan hauale: 'Sa oled mu isa!' ja ussikestele: 'Mu ema ja õde!'
15¿Dónde pues estará ahora mi esperanza? Y mi esperanza ¿quién la verá?
15Kus on siis mu lootus, ja kes saaks mu lootust näha?
16A los rincones de la huesa descenderán, Y juntamente descansarán en el polvo.
16Minuga astud sa alla surmavalda, kui üheskoos põrmu vajume.'