1Y RESPONDIO Bildad Suhita, y dijo:
1Siis rääkis suhiit Bildad ja ütles:
2¿Cuándo pondréis fin á las palabras? Entended, y después hablemos.
2'Millal sa teed sõnadele lõpu? Mõtle järele, ja rääkigem siis.
3¿Por qué somos tenidos por bestias, Y en vuestros ojos somos viles?
3Miks peetakse meid loomadeks, oleme rumalad teie silmis?
4Oh tú, que despedazas tu alma con tu furor, ¿Será dejada la tierra por tu causa, Y serán traspasadas de su lugar las peñas?
4Sina, kes vihas oma hinge lõhki käristad - kas sinu pärast jäetakse maha maa või nihutatakse kalju oma asemelt?
5Ciertamente la luz de los impíos será apagada, Y no resplandecerá la centella de su fuego.
5Jah, õela valgus kustub ja tema tuleleek ei paista.
6La luz se oscurecerá en su tienda, Y apagaráse sobre él su lámpara.
6Ta telgis pimeneb valgus ja ta kohal kustub tema lamp.
7Los pasos de su pujanza serán acortados, Y precipitarálo su mismo consejo.
7Ta jõudsad sammud jäävad lühikeseks ja ta oma nõu paiskab ta maha.
8Porque red será echada en sus pies, Y sobre red andará.
8Sest ta oma jalad viivad ta võrku ja ta käib püüniste peal.
9Lazo prenderá su calcañar: Afirmaráse la trampa contra él.
9Püüdepael haarab teda kannast, lõks hoiab teda kinni.
10Su cuerda está escondida en la tierra, Y su torzuelo sobre la senda.
10Tema jaoks on peidetud maa peale köis, teerajale silmus.
11De todas partes lo asombrarán temores, Y haránle huir desconcertado.
11Kõikjal kohutab teda suur hirm ja kihutab tema kannul.
12Su fuerza será hambrienta, Y á su lado estará aparejado quebrantamiento.
12Õnnetus tunneb nälga tema järele, hukatus on valmis tema kukutamiseks.
13El primogénito de la muerte comerá los ramos de su piel, Y devorará sus miembros.
13Tõbi sööb ta naha, surma esmasündinu sööb ta liikmed.
14Su confianza será arrancada de su tienda, Y harále esto llevar al rey de los espantos.
14Tema telgist kistakse ta lootus ja teda aetakse suure hirmu kuninga juurde.
15En su tienda morará como si no fuese suya: Piedra azufre será esparcida sobre su morada.
15Tema telki asub elama see, mis pole tema oma, ta eluaseme peale puistatakse väävlit.
16Abajo se secarán sus raíces, Y arriba serán cortadas sus ramas.
16Temal kuivavad juured alt ja närtsivad oksad pealt.
17Su memoria perecerá de la tierra, Y no tendrá nombre por las calles.
17Mälestus temast kaob maalt ja ta nime ei nimetata tänaval.
18De la luz será lanzado á las tinieblas, Y echado fuera del mundo.
18Ta tõugatakse valgusest pimedusse ja aetakse maailmast ära.
19No tendrá hijo ni nieto en su pueblo, Ni quien le suceda en sus moradas.
19Temale ei jää järglast ega sugu oma rahva seas, ja mitte ühtegi pääsenut sealt, kus ta viibis.
20Sobre su día se espantarán los por venir, Como ocupó el pavor á los que fueron antes.
20Inimesed läänes ehmuvad tema hukatuspäevast ja inimesi idas haarab hirm.
21Ciertamente tales son las moradas del impío, Y este será el lugar del que no conoció á Dios.
21Tõesti, nõnda sünnib ülekohtutegija hoonega ja nõnda selle paigaga, kes Jumalat ei tunne.'