¹Y RESPONDIO Job, y dijo:

¹Siis rääkis Iiob ja ütles:

²Hoy también hablaré con amargura; Que es más grave mi llaga que mi gemido.

²'Mu kaebus on tänagi mässuline. Minu käsi lasub raskesti mu ohkamise kohal.

³Quién me diera el saber dónde hallar á Dios! Yo iría hasta su silla.

³Oh, kui ma teaksin, kuidas ma teda leian, kuidas ma saaksin minna tema aujärje ette!

⁴Ordenaría juicio delante de él, Y henchiría mi boca de argumentos.

⁴Siis ma paneksin oma kohtuasja tema ette ja täidaksin oma suu vastulausetega.

⁵Yo sabría lo que él me respondería, Y entendería lo que me dijese.

⁵Ma tahaksin teada sõnu, millega ta mulle vastab, ja mõista, mis tal mulle on öelda.

⁶¿Pleitearía conmigo con grandeza de fuerza? No: antes él la pondría en mí.

⁶Kas ta oma kõikvõimsuses peaks minuga vaidlema? Ei, hea, kui ta mind tähelegi paneb.

⁷Allí el justo razonaría con él: Y escaparía para siempre de mi juez.

⁷Siis võiks õiglane temaga arutada ja ma pääseksin oma kohtumõistjast igaveseks.

⁸He aquí yo iré al oriente, y no lo hallaré; Y al occidente, y no lo percibiré:

⁸Vaata, kui ma lähen itta, siis ei ole teda seal; või läände, siis ma teda ei märka.

⁹Si al norte él obrare, yo no lo veré; Al mediodía se esconderá, y no lo veré.

⁹Kui ta on põhjas tegutsemas, siis ma teda ei silma; kui ta pöörab lõunasse, siis ma teda ei näe.

¹⁰Mas él conoció mi camino: Probaráme, y saldré como oro.

¹⁰Kuid tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi - ma tulen sellest välja nagu kuld.

¹¹Mis pies tomaron su rastro; Guardé su camino, y no me aparté.

¹¹Mu jalg on püsinud tema jälgedes, ma olen pidanud tema teed ega ole kõrvale läinud.

¹²Del mandamiento de sus labios nunca me separé; Guardé las palabras de su boca más que mi comida.

¹²Tema huulte käskudest ei ole ma taganenud, ma olen oma põues talletanud sõnad tema suust.

¹³Empero si él se determina en una cosa, ¿quién lo apartará? Su alma deseó, é hizo.

¹³Aga tema on ainus ja kes saaks teda keelata? Mida tema hing ihaldab, seda ta ka teeb.

¹⁴El pues acabará lo que ha determinado de mí: Y muchas cosas como estas hay en él.

¹⁴Sest ta viib täide, mis mulle on määratud, ja seesugust on tal palju.

¹⁵Por lo cual yo me espanto en su presencia: Consideraré, y temerélo.

¹⁵Seepärast ma tunnen hirmu tema palge ees, ja kui ma järele mõtlen, siis ma kardan teda.

¹⁶Dios ha enervado mi corazón, Y hame turbado el Omnipotente.

¹⁶Jumal on teinud araks mu südame ja Kõigevägevam on see, kes mind hirmutab.

¹⁷¿Por qué no fuí yo cortado delante de las tinieblas, Y cubrió con oscuridad mi rostro?

¹⁷Kas ma pole hävinud pimeduse pärast, ja pilkane pimedus katab mu palet?