1Y REASUMIO Job su discurso, y dijo:
1Ja Iiob jätkas oma kõnet ning ütles:
2Vive Dios, el cual ha apartado mi causa, Y el Omnipotente, que amargó el alma mía,
2'Nii tõesti kui elab Jumal, kes võttis ära mu õiguse, ja Kõigevägevam, kes kibestas mu hinge;
3Que todo el tiempo que mi alma estuviere en mí, Y hubiere hálito de Dios en mis narices,
3niikaua kui minus on veel hingeõhku ja mu ninas Jumala hõngu,
4Mis labios no hablarán iniquidad, Ni mi lengua pronunciará engaño.
4ei räägi mu huuled valet ega kõnele mu keel pettust.
5Nunca tal acontezca que yo os justifique: Hasta morir no quitaré de mí mi integridad.
5Jäägu see minust kaugele, et annaksin teile õiguse! Kuni ma pole hinge heitnud, ei loobu ma oma vagadusest.
6Mi justicia tengo asida, y no la cederé: No me reprochará mi corazón en el tiempo de mi vida.
6Ma hoian kinni oma õigusest ega jäta seda, mu süda ei laida mind ühegi mu elupäeva pärast.
7Sea como el impío mi enemigo, Y como el inicuo mi adversario.
7Käigu mu vaenlasel käsi nagu õelal ja mu vastasel otsekui kurjategijal!
8Porque ¿cuál es la esperanza del hipócrita, por mucho que hubiere robado, Cuando Dios arrebatare su alma?
8Sest mis lootus on jumalatul, kui Jumal ta ära lõikab, kui ta tema hinge nõuab?
9¿Oirá Dios su clamor Cuando la tribulación sobre él viniere?
9Kas Jumal peaks kuulma ta kisendamist, kui talle kitsas kätte tuleb?
10¿Deleitaráse en el Omnipotente? ¿Invocará á Dios en todo tiempo?
10Kas ta tunneb rõõmu Kõigevägevamast? Kas ta hüüab Jumalat appi igal ajal?
11Yo os enseñaré en orden á la mano de Dios: No esconderé lo que hay para con el Omnipotente.
11Ma tahan teile õpetada Jumala kätt; mida Kõigevägevam mõtleb, seda ma ei salga.
12He aquí que todos vosotros lo habéis visto: ¿Por qué pues os desvanecéis con fantasía?
12Vaata, te kõik olete ise seda näinud, mispärast te siis lobisete tühja?
13Esta es para con Dios la suerte del hombre impío, Y la herencia que los violentos han de recibir del Omnipotente.
13See on õela inimese osa Jumala juures, ja pärisosa, mille vägivalla teostajad saavad Kõigevägevamalt:
14Si sus hijos fueren multiplicados, serán para el cuchillo; Y sus pequeños no se hartarán de pan;
14kui tal on palju lapsi, siis on need mõõga jaoks, ja tema järglastel ei ole küllalt leiba.
15Los que le quedaren, en muerte serán sepultados; Y no llorarán sus viudas.
15Kes temale järele jäävad, need matab katk, ja ta lesknaised ei saa neid taga nutta.
16Si amontonare plata como polvo, Y si preparare ropa como lodo;
16Kui ta hõbedat kokku kuhjab nagu põrmu ja riideid varub nagu savi,
17Habrála él preparado, mas el justo se vestirá, Y el inocente repartirá la plata.
17siis varugu; aga õige paneb need selga ja süütu pärib hõbeda.
18Edificó su casa como la polilla, Y cual cabaña que el guarda hizo.
18Ta ehitab oma koja riidekoi eeskujul, hüti sarnaselt, mille vahimees teeb.
19El rico dormirá, mas no será recogido: Abrirá sus ojos, mas él no será.
19Rikas on ta magama heites, kuid mitte kauem; kui ta silmad avab, siis ei ole tal enam midagi.
20Asirán de él terrores como aguas: Torbellino lo arrebatará de noche.
20Suur hirm saab ta kätte nagu voolas vesi ja öösel viib tuulekeeris ta kaasa.
21Lo antecogerá el solano, y partirá; Y tempestad lo arrebatará del lugar suyo.
21Idatuul tõstab ta üles ja ta läheb - see pühib ta ära tema asupaigast.
22Dios pues descargará sobre él, y no perdonará: Hará él por huir de su mano.
22Tema peale visatakse ilma armuta kive ja ta peab põgenema nende käe eest.
23Batirán sus manos sobre él, Y desde su lugar le silbarán.
23Tema pärast plaksutatakse käsi, ja paigast, kus ta asus, vilistatakse temale järele.