¹Y CESARON estos tres varones de responder á Job, por cuanto él era justo en sus ojos.

¹Kui need kolm meest loobusid Iiobile vastamast, sellepärast et ta oma silmis õige oli,

²Entonces Eliú hijo de Barachêl, Bucita, de la familia de Ram, se enojó con furor contra Job: enojóse con furor, por cuanto justificaba su vida más que á Dios.

²siis süttis põlema buuslase Eliihu, Baarakeli poja viha; ta oli Raami suguvõsast. Ja ta viha süttis põlema Iiobi vastu, sellepärast et too pidas ennast Jumalast õigemaks.

³Enojóse asimismo con furor contra sus tres amigos, porque no hallaban qué responder, aunque habían condenado á Job.

³Ta viha süttis põlema ka tema kolme sõbra vastu, sellepärast et need ei olnud leidnud vastust, millega nad oleksid saanud Iiobi süüdi mõista.

⁴Y Eliú había esperado á Job en la disputa, porque eran más viejos de días que él.

⁴Eliihu oli oodanud, kuni nad Iiobiga rääkisid, sest nad olid temast vanemad.

⁵Empero viendo Eliú que no había respuesta en la boca de aquelllos tres varones, su furor se encendió.

⁵Aga kui Eliihu nägi, et nende kolme mehe suus ei olnud vastust, siis ta viha süttis põlema.

⁶Y respondió Eliú hijo de Barachêl, Buzita, y dijo: Yo soy menor de días y vosotros viejos; He tenido por tanto miedo, y temido declararos mi opinión.

⁶Ja buuslane Eliihu, Baarakeli poeg, rääkis ning ütles: 'Mina olen ealt noorim, aga teie olete elatanud, sellepärast ma olin tagasihoidlik ja kartsin teile kuulutada oma arvamust.

⁷Yo decía: Los días hablarán, Y la muchedumbre de años declarará sabiduría.

⁷Ma mõtlesin: Kõnelgu päevad ja aastate rohkus õpetagu tarkust.

⁸Ciertamente espíritu hay en el hombre, E inspiración del Omnipotente los hace que entiendan.

⁸Tõesti, inimeste sees olev vaim, Kõigevägevama hingeõhk annab neile arukuse.

⁹No los grandes son los sabios, Ni los viejos entienden el derecho.

⁹Ei ole eakad mitte alati targemad ega mõista üksnes vanad, mis on õige.

¹⁰Por tanto yo dije: Escuchadme; Declararé yo también mi sabiduría.

¹⁰Seepärast ma ütlen: Kuule mind, minagi tahan kuulutada oma arvamust.

¹¹He aquí yo he esperado á vuestras razones, He escuchado vuestros argumentos, En tanto que buscabais palabras.

¹¹Vaata, ma ootasin, mis teil on öelda, ma kuulatasin teie tarkust, siis kui te otsisite sõnu.

¹²Os he pues prestado atención, Y he aquí que no hay de vosotros quien redarguya á Job, Y responda á sus razones.

¹²Ma panin siis teid tähele, ja vaata, ükski teist ei kutsunud Iiobit korrale, ükski ei vastanud tema sõnadele.

¹³Porque no digáis: Nosotros hemos hallado sabiduría: Lanzólo Dios, no el hombre.

¹³Ärge seepärast mõtelge: 'Meie oleme leidnud tarkuse.' Jumal ajab ta minema, mitte inimene.

¹⁴Ahora bien, Job no enderezó á mí sus palabras, Ni yo le responderé con vuestras razones.

¹⁴Minu vastu ei ole ta oma sõnu seadnud ja teie sõnadega ei taha ma temale vastata.

¹⁵Espantáronse, no respondieron más; Fuéronseles los razonamientos.

¹⁵Nad on ehmunud, nad ei vasta enam, neil on sõnad lõppenud.

¹⁶Yo pues he esperado, porque no hablaban, Antes pararon, y no respondieron más.

¹⁶Kas pean ootama, sellepärast et nad ei räägi, et nad seisavad siin ega vasta enam?

¹⁷Por eso yo también responderé mi parte, También yo declararé mi juicio.

¹⁷Ma tahan anda vastuseks omaltki poolt osa, ma tahan kuulutada ka oma arvamust.

¹⁸Porque lleno estoy de palabras, Y el espíritu de mi vientre me constriñe.

¹⁸Sest ma olen täis sõnu, vaim mu sees sunnib mind.

¹⁹De cierto mi vientre está como el vino que no tiene respiradero, Y se rompe como odres nuevos.

¹⁹Vaata, mu sees on nagu vein, millel puudub väljapääs: otsekui uus nahkastja on see lõhkemas.

²⁰Hablaré pues y respiraré; Abriré mis labios, y responderé.

²⁰Ma pean rääkima, et saada enesele õhku, pean avama huuled ja vastama.

²¹No haré ahora acepción de personas, Ni usaré con hombre de lisonjeros títulos.

²¹Ma ei taha nüüd olla erapoolik ega kedagi meelitada.

²²Porque no sé hablar lisonjas: De otra manera en breve mi Hacedor me consuma.

²²Sest ma ei või meelitada: kui kergesti võiks mu Looja mind siis ära võtta.