Spanish: Reina Valera (1909)

Estonian

Job

37

1A ESTO también se espanta mi corazón, Y salta de su lugar.
1Sellepärast väriseb minugi süda ja hüppab paigast.
2Oid atentamente su voz terrible, y el sonido que sale de su boca.
2Kuulge, kuulge tema hääle mürinat ja kõminat, mis tuleb ta suust!
3Debajo de todos los cielos lo dirige, Y su luz hasta los fines de la tierra.
3Selle ta päästab lahti kogu taeva alla ja oma välgu maailma äärteni.
4Después de ella bramará el sonido, Tronará él con la voz de su magnificencia; Y aunque sea oída su voz, no los detiene.
4Selle taga möirgab tema hääl: ta müristab oma võimsa häälega ega peata välke, kui tema häält kuuldub.
5Tronará Dios maravillosamente con su voz; El hace grandes cosas, que nosotros no entendemos.
5Jumal müristab oma häälega imepärasel viisil, ta teeb suuri tegusid, mida meie ei mõista.
6Porque á la nieve dice: Desciende á la tierra; También á la llovizna, Y á los aguaceros de su fortaleza.
6Sest ta ütleb lumele: 'Lange maa peale!' ja vihmasabin ning vihmavaling on tema tugevus.
7Así hace retirarse á todo hombre, Para que los hombres todos reconozcan su obra.
7Ta paneb siis igamehe käe kinni otsekui pitseriga, et kõik inimesed tunneksid ta tegu.
8La bestia se entrará en su escondrijo, Y estaráse en sus moradas.
8Siis läheb metsloom oma peidupaika ja jääb oma pessa.
9Del mediodía viene el torbellino, Y el frío de los vientos del norte.
9Lõunakambrist tuleb tuulispea ja põhjatuulega külm.
10Por el soplo de Dios se da el hielo, Y las anchas aguas son constreñidas.
10Jumala hingusest tekib jää ja tardub veepind.
11Regando también llega á disipar la densa nube, Y con su luz esparce la niebla.
11Ta koormab ka pilvi niiskusega, pilved pilluvad tema välku.
12Asimismo por sus designios se revuelven las nubes en derredor, Para hacer sobre la haz del mundo, En la tierra, lo que él les mandara.
12Need rändavad ringi tema juhtimisel, et teha kõike, mida ta neil käsib maailmas ja maa peal,
13Unas veces por azote, otras pos causa de su tierra, Otras por misericordia las hará parecer.
13olgu vitsana, kui ta maale tarvis, olgu armuna, kui ta seda osutab.
14Escucha esto, Job; Repósate, y considera las maravillas de Dios.
14Kuule seda, Iiob, peatu ja pane tähele Jumala imetegusid!
15¿Supiste tú cuándo Dios las ponía en concierto, Y hacía levantar la luz de su nube?
15Kas sa mõistad, kuidas Jumal annab neile käsu ja laseb oma pilvest välgu sähvatada?
16¿Has tú conocido las diferencias de las nubes, Las maravillas del Perfecto en sabiduría?
16Kas sa mõistad pilvede sõudu, ülima tarkuse imetegu?
17¿Por qué están calientes tus vestidos Cuando se fija el viento del mediodía sobre la tierra?
17Sina, kellel riided kuumavad, kui ta lõunatuulega suigutab maad,
18¿Extendiste tú con él los cielos, Firmes como un espejo sólido?
18kas sa koos temaga laotad pilvekatet, vastupidavat nagu valatud peeglit?
19Muéstranos qué le hemos de decir; Porque nosotros no podemos componer las ideas á causa de las tinieblas.
19Õpeta meid, mida me peaksime temale ütlema; pimeduse tõttu ei saa me millestki aru.
20¿Será preciso contarle cuando yo hablaré? Por más que el hombre razone, quedará como abismado.
20Kas peaks temale jutustatama, et mina tahan rääkida? Kui keegi kõneleb, kas seda siis temale teada antakse?
21He aquí aún: no se puede mirar la luz esplendente en los cielos, Luego que pasa el viento y los limpia,
21Kui nüüd ei nähta valgust, mis hiilgab pilvedes, siis puhub tuul ja toob selguse.
22Viniendo de la parte del norte la dorada claridad. En Dios hay una majestad terrible.
22Põhja poolt tuleb kuldne hiilgus - Jumala ümber on hirmuäratav aupaiste.
23El es Todopoderoso, al cual no alcanzamos, grande en potencia; Y en juicio y en multitud de justicia no afligirá.
23Kõigevägevam - temani me ei jõua, tema on suur jõult ja rikas õiglusest, tema ei riku õigust.
24Temerlo han por tanto los hombres: El no mira á los sabios de corazón.
24Seepärast peavad inimesed teda kartma, tema ei vaata kedagi, kes on enese meelest tark.'