Spanish: Reina Valera (1909)

Estonian

Proverbs

17

1MEJOR es un bocado seco, y en paz, Que la casa de contienda llena de víctimas.
1Parem kuiv paluke rahus kui kojatäis ohvriliha riiuga.
2El siervo prudente se enseñoreará del hijo que deshonra, Y entre los hermanos partirá la herencia.
2Tark sulane valitseb häbitu perepoja üle ning jagab pärisosa nagu üks vendadest.
3El crisol para la plata, y la hornaza para el oro: Mas Jehová prueba los corazones.
3Sulatuspott on hõbeda ja ahi kulla jaoks, aga Issand katsub südamed läbi.
4El malo está atento al labio inicuo; Y el mentiroso escucha á la lengua detractora.
4Kurjategija paneb tähele nurjatuid huuli, petis kuulab kurjakuulutavat keelt.
5El que escarnece al pobre, afrenta á su Hacedor: Y el que se alegra en la calamidad, no quedará sin castigo.
5Kes kehva pilkab, teotab tema Loojat, ei jää karistuseta, kes tunneb rõõmu teise õnnetusest.
6Corona de los viejos son los hijos de los hijos; Y la honra de los hijos, sus padres.
6Lapselapsed on vanade kroon ja laste uhkuseks on nende vanemad.
7No conviene al necio la altilocuencia: ­Cuánto menos al príncipe el labio mentiroso!
7Selge jutt ei sobi rumalale, veel vähem siis vale kõne vürstile.
8Piedra preciosa es el cohecho en ojos de sus dueños: A donde quiera que se vuelve, da prosperidad.
8Meelehea on andja silmis nagu võlukivi: kuhu ta iganes pöördub, seal on tal edu.
9El que cubre la prevaricación, busca amistad: Mas el que reitera la palabra, aparta al amigo.
9Kes üleastumise kinni katab, otsib armastust, aga kes seda meelde tuletab, lahutab ennast sõbrast.
10Aprovecha la reprensión en el entendido, Más que si cien veces hiriese en el necio.
10Noomitus mõjub arukale rohkem kui sada hoopi albile.
11El rebelde no busca sino mal; Y mensajero cruel será contra él enviado.
11Õel inimene püüab aina vastu hakata, ent temale läkitatakse kallale julm käskjalg.
12Mejor es se encuentre un hombre con una osa á la cual han robado sus cachorros, Que con un fatuo en su necedad.
12Pigemini tulgu mehele vastu karu, kellelt pojad on röövitud, kui alp oma rumalusega.
13El que da mal por bien, No se apartará el mal de su casa.
13Kes head kurjaga tasub, selle kojast ei lahku õnnetus.
14El que comienza la pendencia es como quien suelta las aguas: Deja pues la porfía, antes que se enmarañe.
14Kes alustab tüli, päästab otsekui vee valla: seepärast jäta järele, enne kui puhkeb riid!
15El que justifica al impío, y el que condena al justo, Ambos á dos son abominación á Jehová.
15Õela õigeks- ja õige hukkamõistja - need mõlemad on Issanda meelest jäledad.
16¿De qué sirve el precio en la mano del necio para comprar sabiduría, No teniendo entendimiento?
16Mis kasu on rahast albi käes, kui tal ei ole soovi omandada tarkust?
17En todo tiempo ama el amigo; Y el hermano para la angustia es nacido.
17Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend.
18El hombre falto de entendimiento toca la mano, Fiando á otro delante de su amigo.
18Arutu on inimene, kes kätt lööb, kes hakkab käendajaks oma ligimese ees.
19La prevaricación ama el que ama pleito; Y el que alza su portada, quebrantamiento busca.
19Kes armastab tüli, armastab üleastumist; kes teeb oma ukse kõrgeks, otsib hukatust.
20El perverso de corazón nunca hallará bien: Y el que revuelve con su lengua, caerá en mal.
20Kel valelik süda, ei leia õnne, ja kes oma keelega keerutab, langeb õnnetusse.
21El que engendra al necio, para su tristeza lo engendra: Y el padre del fatuo no se alegrará.
21Alp on meelehärmiks oma sünnitajale ja rumala isa ei tunne rõõmu.
22El corazón alegre produce buena disposición: Mas el espíritu triste seca los huesos.
22Rõõmus süda toob head tervenemist, aga rõhutud vaim kuivatab luudki.
23El impío toma dádiva del seno Para pervertir las sendas del derecho.
23Õel võtab põuest vastu meelehead, et teha kõveraks õiguse teid.
24En el rostro del entendido aparece la sabiduría: Mas los ojos del necio vagan hasta el cabo de la tierra.
24Arukal on tarkus näo ees, aga albi silmad sihivad maailma otsa.
25El hijo necio es enojo á su padre, Y amargura á la que lo engendró.
25Alp poeg on kurvastuseks isale ja meelekibeduseks oma sünnitajale.
26Ciertamente no es bueno condenar al justo, Ni herir á los príncipes que hacen lo recto.
26Ei ole hea karistada õiget ega peksta õilsat tema õigluse pärast.
27Detiene sus dichos el que tiene sabiduría: De prudente espíritu es el hombre entendido.
27Kes oma sõnu peatab, on arukas, ja mõistlik mees on külmavereline.
28Aun el necio cuando calla, es contado por sabio: El que cierra sus labios es entendido.
28Isegi rumalat peetakse targaks, kui ta vaikib, ja mõistlikuks, kui ta oma huuled kinni peab.