¹PALABRAS de Agur, hijo de Jachê: La profecía que dijo el varón á Ithiel, á Ithiel y á Ucal.

¹Massalase Aguri, Jake poja sõnad; nõnda ütleb see mees Iitielile, Iitielile ja Uukalile:

²Ciertamente más rudo soy yo que ninguno, Ni tengo entendimiento de hombre.

²'Kui ma olen ka rumalam meestest ja mul ei ole inimmõistust

³Yo ni aprendí sabiduría, Ni conozco la ciencia del Santo.

³ja ma ei ole õppinud tarkust, aga pühade teadmist ma tean.

⁴¿Quién subió al cielo, y descendió? ¿Quién encerró los vientos en sus puños? ¿Quién ató las aguas en un paño? ¿Quién afirmó todos los términos de la tierra? ¿Cuál es su nombre, y el nombre de su hijo, si sabes?

⁴Kes on läinud taevasse ja on sealt alla tulnud? Kes on kogunud tuule oma pihkudesse? Kes on mähkinud vee vaibasse? Kes on paigale pannud kõik maaääred? Mis on ta nimi ja mis on ta poja nimi? Küllap sa tead!

⁵Toda palabra de Dios es limpia: Es escudo á los que en él esperan.

⁵Jumala iga sõna on selge, tema on kilbiks neile, kes otsivad kaitset temalt.

⁶No añadas á sus palabras, porque no te reprenda, Y seas hallado mentiroso.

⁶Ära lisa midagi tema sõnadele, et ta ei võtaks sind vastutusele ja sina ei jääks valelikuks!

⁷Dos cosas te he demandado; No me las niegues antes que muera.

⁷Kaht asja ma palun sinult, ära neid mulle keela, enne kui ma suren:

⁸Vanidad y palabra mentirosa aparta de mí. No me des pobreza ni riquezas; Manténme del pan que he menester;

⁸pettus ja valekõne hoia minust eemal, vaesust ega rikkust ära mulle anna, toida mind aga vajaliku leivaga,

⁹No sea que me harte, y te niegue, y diga, ¿Quién es Jehová? O no sea que siendo pobre, hurte, Y blasfeme el nombre de mi Dios.

⁹et ma küllastudes ei hakkaks salgama ega ütleks: 'Kes on Issand?' või et ma vaeseks jäädes ei hakkaks varastama ega patustaks oma Jumala nime vastu.

¹⁰No acuses al siervo ante su señor, Porque no te maldiga, y peques.

¹⁰Ära laima sulast ta isandale, et ta ei kiruks sind ja sina ei jääks süüdlaseks!

¹¹Hay generación que maldice á su padre, Y á su madre no bendice.

¹¹On neid, kes neavad oma isa ega õnnista oma ema.

¹²Hay generación limpia en su opinión, Si bien no se ha limpiado su inmundicia.

¹²On neid, kes iseenese silmis on puhtad, kuid ei ole oma saastast puhtaks pestud.

¹³Hay generación cuyos ojos son altivos, Y cuyos párpados son alzados.

¹³On neid - ah, kui ülbed on nende silmad ja kui kõrgele on tõstetud nende silmalaud.

¹⁴Hay generación cuyos dientes son espadas, y sus muelas cuchillos, Para devorar á los pobres de la tierra, y de entre los hombres á los menesterosos.

¹⁴On neid, kelle hambad on mõõgad ja lõualuud noad, et süüa viletsaid maalt ja vaeseid inimeste hulgast.

¹⁵La sanguijuela tiene dos hijas que se llaman, Trae, trae. Tres cosas hay que nunca se hartan; Aun la cuarta nunca dice, Basta:

¹⁵Verekaanil on kaks tütart: 'Anna! Anna!' Kolm asja on, mis ei saa täis, neli, mis ei ütle: 'Küllalt!':

¹⁶El sepulcro, y la matriz estéril, La tierra no harta de aguas, Y el fuego que jamás dice, Basta.

¹⁶surmavald, viljatu üsk, maa, mis ei saa küllaldaselt vett, ja tuli, mis iialgi ei ütle: 'Aitab!'

¹⁷El ojo que escarnece á su padre, Y menosprecia la enseñanza de la madre, Los cuervos lo saquen de la arroyada, Y tráguenlo los hijos del águila.

¹⁷Silma, mis irvitab isa ja põlgab ema sõna kuulamist, peavad kaarnad jõe ääres välja nokkima ja kotka pojad sööma.

¹⁸Tres cosas me son ocultas; Aun tampoco sé la cuarta:

¹⁸Kolm asja on mulle väga imelised, jah, neli on, mida ma ei mõista:

¹⁹El rastro del águila en el aire; El rastro de la culebra sobre la peña; El rastro de la nave en medio de la mar; Y el rastro del hombre en la moza.

¹⁹kotka tee taeva all, mao tee kalju peal, laeva tee keset merd ja mehe tee neitsi juurde.

²⁰Tal es el rastro de la mujer adúltera: Come, y limpia su boca, Y dice: No he hecho maldad.

²⁰Niisugune on abielurikkuja naise tee: ta sööb ja pühib suu puhtaks ning ütleb: 'Ma pole kurja teinud!'

²¹Por tres cosas se alborota la tierra, Y la cuarta no puede sufrir:

²¹Kolme asja all väriseb maa, jah, nelja all, mida see ei suuda taluda:

²²Por el siervo cuando reinare; Y por el necio cuando se hartare de pan;

²²sulase all, kui ta saab kuningaks, ja jõleda all, kui tal on külluses leiba,

²³Por la aborrecida cuando se casare; Y por la sierva cuando heredare á su señora.

²³vihatud naise all, kui ta saab mehele, ja teenija all, kui ta kõrvale tõrjub oma emanda.

²⁴Cuatro cosas son de las más pequeñas de la tierra, Y las mismas son más sabias que los sabios:

²⁴Need neli on küll kõige pisemad maa peal, aga ometi on nad targemad kui targad:

²⁵Las hormigas, pueblo no fuerte, Y en el verano preparan su comida;

²⁵sipelgad on väeti hulk, ometi valmistavad nad suvel oma leiva;

²⁶Los conejos, pueblo nada esforzado, Y ponen su casa en la piedra;

²⁶kaljumägrad on jõuetu hulk, ometi teevad nad oma kodud kaljusse;

²⁷Las langostas, no tienen rey, Y salen todas acuadrilladas;

²⁷rohutirtsudel ei ole kuningat, ometi lähevad nad kõik rühmadena välja;

²⁸La araña, ase con las manos, Y está en palacios de rey.

²⁸sisalikku võib püüda kätega, ometi leidub teda kuninga paleedes.

²⁹Tres cosas hay de hermoso andar, Y la cuarta pasea muy bien:

²⁹Neid on kolm, kelle astumine on rühikas, jah, neljal on rühikas käik:

³⁰El león, fuerte entre todos los animales, Que no torna atrás por nadie;

³⁰lõvi, kangelane loomade seas, kes ei tagane kellegi eest;

³¹El lebrel ceñido de lomos; asimismo el macho cabrío; Y un rey contra el cual ninguno se levanta.

³¹uhkeldav kukk või sikk, ja kuningas, kes sammub oma rahva ees.

³²Si caiste, fué porque te enalteciste; Y si mal pensaste, Pon el dedo sobre la boca.

³²Kui sa oled hoobeldes rumal olnud, siis mõtle järele, käsi suu peal!

³³Ciertamente el que exprime la leche, sacará manteca; Y el que recio se suena las narices, sacará sangre: Y el que provoca la ira, causará contienda.

³³Sest piima kirnumisest saab võid, nina nuuskamisest tuleb verd ja viha õhutamisest puhkeb riid.'