1HIJO mío, guarda mis razones, Y encierra contigo mis mandamientos.
1Mu poeg, hoia mu sõnu ja pane mu käsud enesele tallele!
2Guarda mis mandamientos, y vivirás; Y mi ley como las niñas de tus ojos.
2Pea mu käske, et sa jääksid elama, hoia mu õpetust kui oma silmatera!
3Lígalos á tus dedos; Escríbelos en la tabla de tu corazón.
3Seo need enesele sõrmede ümber, kirjuta need oma südamelauale!
4Di á la sabiduría: Tú eres mi hermana; Y á la inteligencia llama parienta:
4Ütle tarkusele: 'Sa oled mu õde!' ja hüüa arukust sugulaseks,
5Para que te guarden de la mujer ajena, Y de la extraña que ablanda sus palabras.
5et see hoiaks sind võõra naise eest, võõramaa naise eest, kes räägib libedaid sõnu.
6Porque mirando yo por la ventana de mi casa, Por mi celosía,
6Sest oma koja aknast, aknaavast ma vaatasin
7Vi entre los simples, Consideré entre los jóvenes, Un mancebo falto de entendimiento,
7ja nägin kogenematute seas, märkasin poiste hulgas arutut noormeest:
8El cual pasaba por la calle, junto á la esquina de aquella, E iba camino de su casa,
8ta käis mööda tänavat kuni selle nurgani ja sammus siis naise koja poole,
9A la tarde del día, ya que oscurecía, En la oscuridad y tiniebla de la noche.
9videvikus, kui päev jõudis õhtule, südaööl ja pimedas.
10Y he aquí, una mujer que le sale al encuentro Con atavío de ramera, astuta de corazón,
10Ja vaata, naine tuli temale vastu, hooraehtes ja kavala südamega.
11Alborotadora y rencillosa, Sus pies no pueden estar en casa;
11Ta oli rahutu ja isemeelne, ta jalad ei püsinud kodus:
12Unas veces de fuera, ó bien por las plazas, Acechando por todas las esquinas.
12mõnikord oli ta tänaval, mõnikord turgudel, ja ta varitses iga nurga juures.
13Y traba de él, y bésalo; Desvergonzó su rostro, y díjole:
13Ta haaras temast kinni, suudles teda ja ütles temale häbitu näoga:
14Sacrificios de paz había prometido, Hoy he pagado mis votos;
14'Ma pidin viima tänuohvreid ja ma tasusin täna oma tõotused.
15Por tanto he salido á encontrarte, Buscando diligentemente tu rostro, y te he hallado.
15Seepärast ma tulin välja sulle vastu, sind otsima, ja ma leidsin su.
16Con paramentos he ataviado mi cama, Recamados con cordoncillo de Egipto.
16Ma katsin oma voodi vaipadega, kirju Egiptuse lõuendiga.
17He sahumado mi cámara Con mirra, áloes, y cinamomo.
17Ma riputasin voodisse mürri, aaloed ja kaneeli.
18Ven, embriaguémonos de amores hasta la mañana; Alegrémonos en amores.
18Tule, joobume kallistustest hommikuni, tundkem rõõmu armastusest!
19Porque el marido no está en casa, Hase ido á un largo viaje:
19Sest mu mees ei ole kodus, ta läks pikale teekonnale.
20El saco de dinero llevó en su mano; El día señalado volverá á su casa.
20Ta võttis rahakukru kaasa, ta tuleb koju alles täiskuu ajaks.'
21Rindiólo con la mucha suavidad de sus palabras, Obligóle con la blandura de sus labios.
21Ta võrgutas teda paljude meelitussõnadega, ahvatles oma libedate huultega.
22Vase en pos de ella luego, Como va el buey al degolladero, Y como el loco á las prisiones para ser castigado;
22Äkitselt läks mees temale järele, nagu härg, keda viiakse tappa, otsekui jalarauad meeletu karistuseks,
23Como el ave que se apresura al lazo, Y no sabe que es contra su vida, Hasta que la saeta traspasó su hígado.
23nagu lind, kes tõttab võrku ega tea, et see maksab tema hinge, kuni nool lõhestab ta maksa.
24Ahora pues, hijos, oidme, Y estad atentos á las razones de mi boca.
24Ja nüüd, pojad, kuulge mind, ja pange tähele mu suu sõnu!
25No se aparte á sus caminos tu corazón; No yerres en sus veredas.
25Ärgu pöördugu su süda tema teedele, ära eksi tema radadele!
26Porque á muchos ha hecho caer heridos; Y aun los más fuertes han sido muertos por ella.
26Sest palju on mahalööduid, keda tema on viinud langusele, rohkesti on neid, keda tema on tapnud.
27Caminos del sepulcro son su casa, Que descienden á las cámaras de la muerte.
27Tema koda on põrgutee - see viib alla surma kambritesse.