1BENDICE, alma mía, á Jehová. Jehová, Dios mío, mucho te has engrandecido; Haste vestido de gloria y de magnificencia.
1Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.
2El que se cubre de luz como de vestidura, Que extiende los cielos como una cortina;
2Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba.
3Que establece sus aposentos entre las aguas; El que pone las nubes por su carroza, El que anda sobre las alas del viento;
3Sa võlvid oma ülemad toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks, sa sammud tuule tiibadel.
4El que hace á sus ángeles espíritus, Sus ministros al fuego flameante.
4Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid.
5El fundó la tierra sobre sus basas; No será jamás removida.
5Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.
6Con el abismo, como con vestido, la cubriste; Sobre los montes estaban las aguas.
6Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema, mägede peal seisid veed.
7A tu reprensión huyeron; Al sonido de tu trueno se apresuraron;
7Sinu sõitluse eest nad põgenevad, sinu äikese hääle eest nad pagevad.
8Subieron los montes, descendieron los valles, Al lugar que tú les fundaste.
8Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika, mille sina neile oled rajanud.
9Pusísteles término, el cual no traspasarán; Ni volverán á cubrir la tierra.
9Sa oled seadnud piiri vetele, millest nad üle ei lähe ega tule tagasi katma maad.
10Tú eres el que envías las fuentes por los arroyos; Van entre los montes.
10Sina saadad allikaist ojad jooksma; need voolavad mägede vahel.
11Abrevan á todas las bestias del campo: Quebrantan su sed los asnos montaraces.
11Nad joodavad kõiki metsloomi; metseeslid kustutavad seal oma janu.
12Junto á aquellos habitarán las aves de los cielos; Entre las ramas dan voces.
12Taeva linnud asuvad elama nende äärde, okste vahel nad teevad häält.
13El que riega los montes desde sus aposentos: Del fruto de sus obras se sacia la tierra.
13Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; sinu tööde viljast toidab ennast maa.
14El que hace producir el heno para las bestias, Y la hierba para el servicio del hombre; Sacando el pan de la tierra.
14Sa lased tärgata rohu loomadele ja orased inimeste tarbeks, et tuua leiba välja maa seest
15Y el vino que alegra el corazón del hombre, Y el aceite que hace lucir el rostro, Y el pan que sustenta el corazón del hombre.
15ja veini, mis rõõmustab inimese südant; õli, et panna tema pale läikima; ja leiba, et kinnitada inimese südant.
16Llénanse de jugo los árboles de Jehová, Los cedros del Líbano que él plantó.
16Issanda puud saavad toidust küllalt, Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud,
17Allí anidan las aves; En las hayas hace su casa la cigüeña.
17kus linnud pesitsevad; toonekurgedel on majad küpresside otsas.
18Los montes altos para las cabras monteses; Las peñas, madrigueras para los conejos.
18Kõrged mäed on kaljukitsedele, kaljud mäkradele varjupaigaks.
19Hizo la luna para los tiempos: El sol conoce su ocaso.
19Ta on teinud kuu aegade näitajaks, päike teab oma loojakut.
20Pone las tinieblas, y es la noche: En ella corretean todas las bestias de la selva.
20Kui sa teed pimeduse, siis tuleb öö ja kõik metsloomad roomavad välja.
21Los leoncillos braman á la presa, Y para buscar de Dios su comida.
21Noored lõvid möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust.
22Sale el sol, recógense, Y échanse en sus cuevas.
22Päike tõuseb, nemad koristavad end ja heidavad maha oma asemeile.
23Sale el hombre á su hacienda, Y á su labranza hasta la tarde.
23Siis väljub inimene oma tööle ja oma tegemistele õhtuni.
24Cuán muchas son tus obras, oh Jehová! Hiciste todas ellas con sabiduría: La tierra está llena de tus beneficios.
24Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid.
25Asimismo esta gran mar y ancha de términos: En ella pescados sin número, Animales pequeños y grandes.
25Siin on meri, suur ja lai; seal kubiseb lugemata palju loomi, pisikesi ja suuri;
26Allí andan navíos; Allí este leviathán que hiciste para que jugase en ella.
26seal ujuvad laevad; seal on Leviatan, kelle sa oled valmistanud endale mängima.
27Todos ellos esperan en ti, Para que les des su comida á su tiempo.
27Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal.
28Les das, recogen; Abres tu mano, hártanse de bien.
28Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head.
29Escondes tu rostro, túrbanse: Les quitas el espíritu, dejan de ser, Y tórnanse en su polvo.
29Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu.
30Envías tu espíritu, críanse: Y renuevas la haz de la tierra.
30Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo.
31Sea la gloria de Jehová para siempre; Alégrese Jehová en sus obras;
31Kestku Issanda au igavesti! Issand rõõmustagu oma tegudest,
32El cual mira á la tierra, y ella tiembla; Toca los montes, y humean.
32tema, kes vaatab ilmamaad, nõnda et see vabiseb, kes puudutab mägesid, ja need suitsevad.
33A Jehová cantaré en mi vida: A mi Dios salmearé mientras viviere.
33Ma tahan laulda Issandale oma eluaja ja mängida oma Jumalale, niikaua kui ma olen elus.
34Serme ha suave hablar de él: Yo me alegraré en Jehová.
34Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmutsen Issandas.
35Sean consumidos de la tierra los pecadores, Y los impíos dejen de ser. Bendice, alma mía, á Jehová. Aleluya.
35Kadugu patused maa pealt ja õelaid ärgu olgu enam! Kiida, mu hing, Issandat! Halleluuja!