1Al Músico principal: Salmo para los hijos de Coré. OID esto, pueblos todos; Escuchad, habitadores todos del mundo:
1Laulujuhatajale: Korahi laste laul.
2Así los plebeyos como los nobles, El rico y el pobre juntamente.
2Kuulge seda, kõik rahvad! Pange tähele, kõik maailma elanikud,
3Mi boca hablará sabiduría; Y el pensamiento de mi corazón inteligencia.
3nii alamad kui ülemad, üheskoos rikas ja vaene!
4Acomodaré á ejemplos mi oído: Declararé con el arpa mi enigma.
4Mu suu räägib tarkusesõnu ja mu südame mõte sügavat tunnetust.
5¿Por qué he de temer en los días de adversidad, Cuando la iniquidad de mis insidiadores me cercare?
5Ma pööran oma kõrva tähendamissõna poole ja teen kandlega avalikuks oma mõistatuse.
6Los que confían en sus haciendas, Y en la muchedumbre de sus riquezas se jactan,
6Miks ma peaksin kartma kurjal ajal, kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod,
7Ninguno de ellos podrá en manera alguna redimir al hermano, Ni dar á Dios su rescate.
7kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest?
8(Porque la redención de su vida es de gran precio, Y no se hará jamás;)
8Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda,
9Que viva adelante para siempre, Y nunca vea la sepultura.
9sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata selleks,
10Pues se ve que mueren los sabios, Así como el insensato y el necio perecen, Y dejan á otros sus riquezas.
10et keegi ei jääks elama lõppemata ega näekski hauda.
11En su interior tienen que sus casas serán eternas, Y sus habitaciones para generación y generación: Llamaron sus tierras de sus nombres.
11Sest nähakse ju, et targad surevad, albid ja sõgedad saavad üheskoos otsa ning jätavad oma varanduse teistele.
12Mas el hombre no permanecerá en honra: Es semejante á las bestias que perecen.
12Nad arvavad, et nende kojad jäävad igaveseks, nende asulad põlvest põlve; nad on oma nimede järgi nimetanud maakohti.
13Este su camino es su locura: Con todo, corren sus descendientes por el dicho de ellos. (Selah.)
13Ent inimene toreduses ei jää püsima, ta on loomade sarnane, kellele tehakse ots.
14Como rebaños serán puestos en la sepultura; La muerte se cebará en ellos; Y los rectos se enseñorearán de ellos por la mañana: Y se consumirá su bien parecer en el sepulcro de su morada.
14See on nende tee, kes loodavad iseendi peale, ja nende järglaste tee, kellele meeldivad nende kõned.
15Empero Dios redimirá mi vida del poder de la sepultura, Cuando me tomará. (Selah.)
15Nagu lambakari pannakse nad kinni surmavalda, surm on neile karjaseks, ja õiglased saavad hommikul nende valitsejaks; surmavald kulutab ära nende kuju, neile ei jää eluaset.
16No temas cuando se enriquece alguno, Cuando aumenta la gloria de su casa;
16Kuid Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest ta võtab mu vastu. Sela.
17Porque en muriendo no llevará nada, Ni descenderá tras él su gloria.
17Ära karda, kui keegi rikastub, kui tema koja au saab suureks!
18Si bien mientras viviere, dirá dichosa á su alma: Y tú serás loado cuando bien te tratares.
18Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle.
19Entrará á la generación de sus padres: No verán luz para siempre.
19Kui tema ka kiidab oma hinge õnnelikuks oma elus ja teised kiidavad sind, et sa teed enesele hea elu,
20El hombre en honra que no entiende, Semejante es á las bestias que perecen.
20lähed sa siiski oma esiisade sugupõlve juurde, kes iialgi ei saa näha valgust.
21Inimene toreduses, kui tal pole arusaamist, on loomade sarnane, kellele tehakse ots.