1Al Músico principal: Salmo: Cántico de David. A TI es plácida la alabanza en Sión, oh Dios: Y á ti se pagarán los votos.
1Laulujuhatajale: Taaveti laul ja lauluviis.
2Tú oyes la oración: A ti vendrá toda carne.
2Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused.
3Palabras de iniquidades me sobrepujaron: Mas nuestras rebeliones tú las perdonarás.
3Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha.
4Dichoso el que tú escogieres, é hicieres llegar á ti, Para que habite en tus atrios: Seremos saciados del bien de tu casa, De tu santo templo.
4Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad sina andeks.
5Con tremendas cosas, en justicia, nos responderás tú, Oh Dios de nuestra salud, Esperanza de todos los términos de la tierra, Y de los más remotos confines de la mar.
5Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest.
6Tú, el que afirma los montes con su potencia, Ceñido de valentía:
6Kardetavate tegudega vastad sa meile õigluses, sa meie pääste Jumal, sa kõige ilmamaa otsade ja kauge mere lootus,
7El que amansa el estruendo de los mares, el estruendo de sus ondas, Y el alboroto de las gentes.
7kes kinnitad mäed oma rammuga ja oled vöötatud vägevusega,
8Por tanto los habitadores de los fines de la tierra temen de tus maravillas. Tú haces alegrar las salidas de la mañana y de la tarde.
8kes vaigistad mere kohisemise, selle lainete mühina ja rahvaste möllu,
9Visitas la tierra, y la riegas: En gran manera la enriqueces Con el río de Dios, lleno de aguas: Preparas el grano de ellos, cuando así la dispones.
9nõnda et ilmamaa äärte elanikud kardavad su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad sa paned rõõmsasti hõiskama.
10Haces se empapen sus surcos, Haces descender sus canales: Ablándasla con lluvias, Bendices sus renuevos.
10Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett; sa valmistad nende uudsevilja, kui sa nõnda maad valmistad,
11Tú coronas el año de tus bienes; Y tus nubes destilan grosura.
11kastes selle vagusid ja pudendades selle mullapanku. Vihmapiiskadega sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu.
12Destilan sobre las estancias del desierto; Y los collados se ciñen de alegría.
12Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli.
13Vístense los llanos de manadas, Y los valles se cubren de grano: Dan voces de júbilo, y aun cantan.
13Rohtla vainud haljendavad ja kingud vöötavad end ilutsemisega,
14nurmed rõivastuvad lambakarjadesse ja orud mähkuvad vilja; nad hõiskavad, nad laulavadki.