¹Al Músico principal: para Jeduthún: Salmo de Asaph. CON mi voz clamé á Dios, A Dios clamé, y él me escuchará.

¹Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Aasafi laul.

²Al Señor busqué en el día de mi angustia: Mi mal corría de noche y no cesaba: Mi alma rehusaba consuelo.

²Ma tõstan oma hääle Jumala poole ja hüüan; ma tõstan oma hääle Jumala poole, et tema mind kuuleks.

³Acordábame de Dios, y gritaba: Quejábame, y desmayaba mi espíritu. (Selah.)

³Oma kitsikuse ajal ma otsin Issandat; mu käsi on öösel välja sirutatud ega väsi, mu hing ei lase ennast trööstida.

⁴Tenías los párpados de mis ojos: Estaba yo quebrantado, y no hablaba.

⁴Ma mõtlen Jumalale ja oigan; ma mõlgutan mõtteid ja mu vaim nõrkeb. Sela.

⁵Consideraba los días desde el principio, Los años de los siglos.

⁵Sina hoidsid mu silmad valvel; ma olen rahutu ega suuda rääkida.

⁶Acordábame de mis canciones de noche; Meditaba con mi corazón, Y mi espíritu inquiría.

⁶Ma meenutan muistseid päevi, aastaid, mis ammu möödunud.

⁷¿Desechará el Señor para siempre, Y no volverá más á amar?

⁷Ma tuletan öösel meelde oma keelpillimängu; ma mõlgutan mõtteid oma südames ja mu vaim juurdleb:

⁸¿Hase acabado para siempre su misericordia? ¿Hase acabado la palabra suya para generación y generación?

⁸Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt?

⁹¿Ha olvidado Dios el tener misericordia? ¿Ha encerrado con ira sus piedades? (Selah.)

⁹Kas tema heldus on hoopis otsas? Kas tõotuse sõna on lõppenud kõigiks sugupõlvedeks?

¹⁰Y dije: Enfermedad mía es esta; Traeré pues á la memoria los años de la diestra del Altísimo.

¹⁰Kas Jumal on unustanud olla armuline? Kas tema on vihas lõpetanud oma halastuse? Sela.

¹¹Acordaréme de las obras de JAH: Sí, haré yo memoria de tus maravillas antiguas.

¹¹Ent ma ütlen: See teeb mulle valu, et Kõigekõrgema parem käsi on muutunud.

¹²Y meditaré en todas tus obras, Y hablaré de tus hechos.

¹²Ma meenutan Issanda tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast

¹³Oh Dios, en santidad es tu camino: ¿Qué Dios grande como el Dios nuestro?

¹³ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid.

¹⁴Tú eres el Dios que hace maravillas: Tú hiciste notoria en los pueblos tu fortaleza.

¹⁴Jumal, su tee on pühaduses. Kes on nii suur jumal kui Jumal?

¹⁵Con tu brazo redimiste á tu pueblo, A los hijos de Jacob y de José. (Selah.)

¹⁵Sina oled Jumal, kes teeb imet, sa oled oma vägevuse teinud avalikuks rahvaste seas;

¹⁶Viéronte las aguas, oh Dios; Viéronte las aguas, temieron; Y temblaron los abismos.

¹⁶sa lunastasid oma käsivarrega oma rahva, Jaakobi ja Joosepi lapsed. Sela.

¹⁷Las nubes echaron inundaciones de aguas; Tronaron los cielos, Y discurrieron tus rayos.

¹⁷Veed nägid sind, Jumal; veed nägid sind ja vabisesid, ka ürgveed värisesid.

¹⁸Anduvo en derredor el sonido de tus truenos; Los relámpagos alumbraron el mundo; Estremecióse y tembló la tierra.

¹⁸Paksud pilved kallasid vett, ülemad pilved tegid häält; ja sinu nooled lendasid sinna ja tänna.

¹⁹En la mar fué tu camino, Y tus sendas en las muchas aguas; Y tus pisadas no fueron conocidas.

¹⁹Su müristamise hääl kostis tuulepöörises; välgud valgustasid maailma; maa värises ja vabises.

²⁰Condujiste á tu pueblo como ovejas, Por mano de Moisés y de Aarón.

²⁰Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda.

²¹Sa juhtisid nagu lammaste karja oma rahvast Moosese ja Aaroni käega.