¹Al Músico principal: sobre Muth-labben: Salmo de David. TE alabaré, oh Jehová, con todo mi corazón; Contaré todas tus maravillas.

¹Laulujuhatajale: viisil 'Sure poja eest!'; Taaveti laul.

²Alegraréme y regocijaréme en ti: Cantaré á tu nombre, oh Altísimo;

²Ma tänan Issandat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid.

³Por haber sido mis enemigos vueltos atrás: Caerán y perecerán delante de ti.

³Ma olen rõõmus ja ilutsen sinus, ma laulan kiitust sinu nimele, Kõigekõrgem!

⁴Porque has hecho mi juicio y mi causa: Sentástete en silla juzgando justicia.

⁴Sest mu vaenlased taganevad, nad komistavad ning hävivad su palge eest.

⁵Reprendiste gentes, destruiste al malo, Raíste el nombre de ellos para siempre jamás.

⁵Sa valmistasid ju minule õiglase kohtu ja ajasid mu asja; sa istusid kohtujärjele nagu õiguse kohtunik;

⁶Oh enemigo, acabados son para siempre los asolamientos; Y las ciudades que derribaste, Su memoria pereció con ellas.

⁶sa sõitlesid paganarahvaid, sa hukkasid õela, sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks.

⁷Mas Jehová permanecerá para siempre: Dispuesto ha su trono para juicio.

⁷Vaenlased on otsa saanud, rusustatud jäädavalt, ja linnadel, mis sa oled laiali rebinud, on nimedki hävinud koos nendega.

⁸Y él juzgará el mundo con justicia; Y juzgará los pueblos con rectitud.

⁸Kuid Issand jääb igavesti; ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks.

⁹Y será Jehová refugio al pobre, Refugio para el tiempo de angustia.

⁹Ja ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil.

¹⁰Y en ti confiarán los que conocen tu nombre; Por cuanto tú, oh Jehová, no desamparaste á los que te buscaron.

¹⁰Nõnda on Issand kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal.

¹¹Cantad á Jehová, que habita en Sión: Noticiad en los pueblos sus obras.

¹¹Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand!

¹²Porque demandando la sangre se acordó de ellos: No se olvidó del clamor de los pobres.

¹²Laulge kiitust Issandale, kes elab Siionis; kuulutage rahvaste seas tema tegusid!

¹³Ten misericordia de mí, Jehová: Mira mi aflicción que padezco de los que me aborrecen, Tú que me levantas de las puertas de la muerte;

¹³Sest veresüü kättemaksjana tuletab ta neid meelde; ta ei unusta hädaliste kisendamist.

¹⁴Porque cuente yo todas tus alabanzas En las puertas de la hija de Sión, Y me goce en tu salud.

¹⁴Ole mulle armuline, Issand! Vaata mu viletsust, mis tuleb mu vihameestelt, sina, kes mind ülendad surma väravaist,

¹⁵Hundiéronse las gentes en la fosa que hicieron; En la red que escondieron fué tomado su pie.

¹⁵et ma jutustaksin kõike su kiiduväärilisust Siioni tütre väravais ja ilutseksin su abist!

¹⁶Jehová fué conocido en el juicio que hizo; En la obra de sus manos fué enlazado el malo. (Higaion. Selah.)

¹⁶Paganad on vajunud auku, mille nad on teinud; võrku, mille nad salajasse on seadnud, on takerdunud nende jalg.

¹⁷Los malos serán trasladados al infierno, Todas las gentes que se olvidan de Dios.

¹⁷Issand tunti ära, ta on kohut mõistnud; oma kätetöö püünisesse jääb kinni õel. Vahemäng. Sela.

¹⁸Porque no para siempre será olvidado el pobre; Ni la esperanza de los pobres perecerá perpetuamente.

¹⁸Surmavalda taandugu riivatud, kõik paganad, kes unustavad Jumala!

¹⁹Levántate, oh Jehová; no se fortalezca el hombre; Sean juzgadas las gentes delante de ti.

¹⁹Sest vaest ei unustata jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks.

²⁰Pon, oh Jehová, temor en ellos: Conozcan las gentes que son no más que hombres. (Selah.)

²⁰Tõuse, Issand, ärgu inimene suurustlegu; mõistetagu paganaile kohut sinu palge ees!

²¹Issand, aja neile hirm peale! Tundku paganad endid olevat ainult inimesed! Sela.