1Tanrı yerini aldı tanrısal kurulda,Yargısını açıklıyor ilahların ortasında:
1Aasafi laul. Jumal seisab jumalikus koguduses, ta mõistab kohut jumalate seas.
2‹‹Ne zamana dek haksız karar verecek,Kötüleri kayıracaksınız? |iSela
2Kui kaua te mõistate kohut ülekohtuselt ja hoiate õelate poole? Sela.
3Zayıfın, öksüzün davasını savunun,Mazlumun, yoksulun hakkını arayın.
3Mõistke kohut vaevalisele ja vaeslapsele, mõistke õigust viletsale ja kehvale!
4Zayıfı, düşkünü kurtarın,Onları kötülerin elinden özgür kılın.››
4Päästke vaevalised ja vaesed, vabastage nad õelate käest!
5Bilmiyor, anlamıyorlar,Karanlıkta dolaşıyorlar. Yeryüzünün temelleri sarsılıyor.
5Nad ei tea ega saa sellest aru; nad käivad pimeduses; kõikuma on löönud kõik ilmamaa alused.
6‹‹ ‹Siz ilahlarsınız› diyorum,‹Yüceler Yücesinin oğullarısınız hepiniz!›
6Mina küll ütlesin: Teie olete jumalad ja olete kõik Kõigekõrgema lapsed.
7Yine de insanlar gibi öleceksiniz,Sıradan bir önder gibi düşeceksiniz!››
7Siiski te surete kui inimesed ja langete kui kes tahes vürstidest.
8Kalk, ey Tanrı, yargıla yeryüzünü!Çünkü bütün uluslar senindir.
8Tõuse, Jumal, mõista kohut maailma üle, sest sina pärid kõik rahvad!