1Ya RAB, beni kurtaran Tanrı,Gece gündüz sana yakarıyorum.
1Korahi laste laul ja lugu. Laulujuhatajale: kurval viisil laulda; esralase Heemani õpetuslaul.
2Duam sana erişsin,Kulak ver yakarışıma.
2Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, öösel ma olen sinu ees.
3Çünkü sıkıntıya doydum,Canım ölüler diyarına yaklaştı.
3Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole!
4Ölüm çukuruna inenler arasında sayılıyorum,Tükenmiş gibiyim;
4Sest mu hing on täis õnnetust ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.
5Ölüler arasına atılmış,Artık anımsamadığın,İlginden yoksun,Mezarda yatan cesetler gibiyim.
5Mind arvatakse nende liiki, kes lähevad alla hauda; ma olen nagu mees, kellel ei ole rammu!
6Beni çukurun dibine,Karanlıklara, derinliklere attın.
6Olen valla lastud surnute juurde, just nagu mahalöödud, kes lebavad hauas, keda sa enam ei meenuta, kes sinu käest on lõigatud ära.
7Öfken üzerime çöktü,Dalga dalga kızgınlığınla beni ezdin. |iSela
7Sina oled mind pannud kõige sügavamasse hauda, pimedasse paika, suurtesse sügavustesse.
8Yakınlarımı benden uzaklaştırdın,İğrenç kıldın beni gözlerinde.Kapalı kaldım, çıkamıyorum.
8Su vihaleek lasub mu peal, ja kõigi oma lainetega vaevad sa mind. Sela.
9Üzüntüden gözlerimin feri sönüyor,Her gün sana yakarıyorum, ya RAB,Ellerimi sana açıyorum.
9Mu tuttavad oled sa ajanud minust eemale ja oled mind teinud neile jäleduseks, ma olen kinni ega pääse välja.
10Harikalarını ölülere mi göstereceksin?Ölüler mi kalkıp seni övecek? |iSela
10Mu silmad on otsa jäänud mu viletsuse pärast; sind, Issand, ma hüüan appi kogu päeva, ma laotan välja oma käed sinu poole.
11Sevgin mezarda,Sadakatin yıkım diyarında duyurulur mu?
11Kas sina teed imet surnutele? Või tõusevad kadunud üles sind kiitma? Sela.
12Karanlıklarda harikaların,Unutulmuşluk diyarında doğruluğun bilinir mi?
12Kas jutustatakse hauas sinu heldusest, kadupaigas sinu ustavusest?
13Ama ben, ya RAB, yardıma çağırıyorum seni,Sabah duam sana varıyor.
13Kas tuntakse pimeduses sinu imetöid ja su õiglust unustusemaal?
14Niçin beni reddediyorsun, ya RAB,Neden yüzünü benden gizliyorsun?
14Aga mina hüüan sind appi, Issand! Ja mu palve jõuab vara su ette.
15Düşkünüm, gençliğimden beri ölümle burun burunayım,Dehşetlerinin altında tükendim.
15Miks sina, Issand, heidad ära mu hinge ja paned oma palge mu eest varjule?
16Şiddetli gazabın üzerimden geçti,Saçtığın dehşet beni yedi bitirdi.
16Ma olen vilets ja vaagun hinge oma noorusest alates, ma kannan su ränki lööke, olen nõutu.
17Bütün gün su gibi kuşattılar beni,Çevremi tümüyle sardılar.
17Sinu vihaleegid käivad mu üle, su rängad löögid muserdavad mind;
18Eşi dostu benden uzaklaştırdın,Tek dostum karanlık kaldı.
18need ümbritsevad mind nagu vesi iga päev, need tiirlevad mu ümber üheskoos.
19Sa oled minust eemale ajanud mu armastajad ja mu sõbrad; mu tuttavaks on pimedus.