1Ha uma-a ma'ala mpobabehi napa-napa ntuku' konoa-ku moto? Ha ni'uli' -koina bela-a suro Pue' Yesus? Ha ni'uli' ko'ia ria kuhilo-i Yesus Pue' -ta? Kuhilo mpu'u-imile, pai' napajadi' mpu'u-a suro-nae. Ha koi' -e ompi', ha bela-koi wua' bago-ku to kupobago-ki Pue'?
1Vai es neesmu brīvs? Vai es neesmu apustulis? Vai es neesmu mūsu Kungu Jēzu Kristu redzējis? Vai jūs neesat mans darbs Kungā?
2Nau' tau ntani' -na uma mpangaku' ka'aku' -na suro Pue' Yesus, aga koi' ompi', kana nipangaku' oa'. Apa' aku' -mi to mpokeni Kareba Lompe' rata hi ngata-ni. Pepangala' -ni hi Pue' Yesus mpakanoto ka'aku' -na mpu'u suro-na.
2Ja es citiem neesmu apustulis, tad jums es esmu, jo jūs esat manas apustuļa sūtības zīmogs Kungā.
3Hi tauna to doko' mpewulihi' -a kasuro-na Yesus-a, toi-ka tompoi' -ku.
3Mana aizstāvēšanās pret tiem, kas mani apsūdz, ir sekojoša:
4Kai' to jadi' suro Pue' Yesus, ha uma-kai natao mporata pongkoni' -kai ba ponginu-kai ngkai pobago-kai mpokeni Lolita Pue'?
4Vai mums nav tiesības ēst un dzert?
5Ha uma-kai ma'ala mpotobine hingka to Kristen-kai, pai' kikeni tobine-kai hi pomakoa' -kai, hewa to rababehi suro Pue' Yesus to ntani' -na pai' ompi' -na Pue' Yesus pai' Petrus moto?
5Vai mums nav tiesībās ņemt līdz sievieti - māsu tāpat kā pārējiem apustuļiem un Kunga brāļiem, un Kēfam?
6Ha ni'uli' -koina muntu' Barnabas pai' aku' -wadi to kana mobago mpali' pongkoni' -kai? Ha uma-kai natao mporata gaji' hewa suro Pue' Yesus to ntani' -na?
6Vai man vienam un Barnabam nav tiesības tā darīt?
7Uma ria tantara to mpogaji' moto woto-na hilou hi panga'ea. Tauna to molia', masipato' mpokoni' wua' polia' -na. Tauna to mpo'ewu bima-na, masipato' mpo'inu susu inewu-na.
7Kas tad karo saviem līdzekļiem? Kas dēsta vīna dārzu un nebauda no tā augļiem? Kas gana ganāmpulku un neēd ganāmpulka pienu?
8Napa to ku'uli' toe, lolita rapa' ngkai katuwu' -ta eo-eo-na. Tapi' bate hibalia wo'o-wadi tudui' to tarata hi rala Atura Pue'.
8Vai es to runāju kā cilvēks? Vai arī likums to nesaka?
9Hi rala Buku Atura Pue' to na'uki' Musa, te'uki' hewa toi: "Japi to rapopobago mpotodu gandum, neo' ramumu' nguju-ra, pelele' moto-ra ngkuku' ngkalako'." Ha japi mpu'u to natoa' Pue' -e?
9Jo Mozus likums saka: Neaizsien purnu kūlējam vērsim. (5.Moz.25,4) Vai Dievam rūp vērši?
10Ba kita' -di to natoa' rapa' lolita-na toe-e. Lolita to te'uki' owi toe, bate mpobelahi kita'. Tauna to mpobago ba napa-napa, hewa rapa' -na tauna to molia' ba tauna to momanyu, masipato' lia-i ncarumaka mporata bagia ngkai wua' bago-na.
10Vai to viņš nesaka mūsu dēļ? Jo mūsu dēļ ir rakstīts: arājam jāar cerībā un kulējam jākuļ cerībā saņemt ražu.
11Kai' -mi to mpohawu' pongkoni' kao' hi koi' ompi'. Jadi' ane rapa' -na niwai' -kai pongkoni' woto-kai, ha melabi rahi-mi gaji' -kai tetu-e?
11Ja mēs esam jums sējuši garīgo, vai tad ir kas liels, ka mēs pļaujam jūsu laicīgo?
12Ane tau ntani' -na ma'ala mposarumaka napa-napa ngkai koi', peliu-liu-nami kai'! Aga tungkai' uma kipake' huraa-kai tetu. Nau' ma'ala moto-kai mperapii' -koi ompi', uma kiperapii' -koi. Kipengkatarii moto wori' nyala kasusaa', apa' ki'uli': nee-neo' mpai' telawa' ohea-ni mpangala' Kareba Kristus to kikeni.
12Ja citi ir jūsu tiesību līdzdalībnieki, kāpēc jo vairāk ne mēs? Bet mēs neesam šīs tiesības izlietojuši, un mēs visu panesam, lai Kristus evaņģēlijam neradītu šķērsļus.
13Ha uma ni'incai ompi' ada agama Yahudi-e: Tauna to mobago hi rala Tomi Alata'ala mporata pongkoni' -ra ngkai Tomi Alata'ala. Imam to mpotunu pepue' ntodea hi lolo meja' pontunua pepue', mporata moto-ra tibo' ngkai pepue' toe.
13Vai jūs nezināt, ka tie, kas svētnīcā strādā, no svētnīcas pārtiek, un kas altārim kalpo, no altāra saņem savu daļu?
14Wae wo'o tudui' to tatarima ngkai Pue' Yesus moto. Mohawa' -i bona tauna to mpokeni Kareba Lompe' mporata pongkoni' -ra ngkai tauna to rapongkenii kareba.
14Tāpat arī Kungs noteicis evaņģēlija sludinātājiem pārtikt no evaņģēlija.
15Aga nau' ria moto huraa-ku mperapii' -koi ba napa-napa, uma-a ria mpopake' huraa-ku toe. Pai' neo' ni'uli' wae, kampo'uki' -ku sura tohe'i bona kana niwai' -a ba napa-napa. Uma mpai' hema to mpewuku-a mperapi' gaji' hi koi'! Bohe nono-ku apa' uma bara kuperapii' -koi, pai' kuhurui mate ngkai moronto kabohea nono-ku toi-e.
15Bet es nekā no tā neesmu izlietojis. Tomēr es nerakstu, lai to uz mani attiecinātu, jo man labāk mirt, nekā kāds manu godu laupītu.
16Uma-a ma'ala mpomobohe nono-ku hi pobago-ku mpokeni Kareba Lompe', apa' Alata'ala mpohubui-a mpobago bago toe. Silaka-ada ane uma-a mpokeni Kareba Lompe' -e!
16Jo kad es sludinu evaņģēliju, tas nav man par godu, bet tas man nepieciešami jādara. Bēdas man, ja es evaņģēliju nesludinātu!
17Ane rapa' -na mpokeni-a Kareba Lompe' ngkai kadota-ku moto, toto-na moto-a ncarumaka hiwili-na. Tapi' bela kadota-ku moto pai' -a mpokeni Kareba Lompe'. Dota ba uma dota, bate kana kukeni, apa' toe-mi bago to napopokoloi-ka Alata'ala.
17Jo ja es to labprāt daru, tad man ir alga, bet ja nelabprāt, tad tas man ir uzticēts amats.
18Jadi', mpokeni-a Kareba Lompe' pai' uma kuperapi' gaji' hi tauna to kupongkenii kareba. Nau' ria mpu'u huraa-ku mperapi' gaji' hi tauna to kupongkenii kareba, uma kupake' huraa-ku toe. Toe-mile to kuponcawa gaji' -kue: goe' -a mpoparata Kareba Lompe', uma mingki' ra'oli.
18Kāda tad ir mana alga? Tā, ka es, evaņģēliju sludinādams, pasludinu to bez atlīdzības un neizmantoju tiesības, kādas man dod evaņģēlija sludināšana.
19Bela-a-kuwo batua-ra ba hema-hema, ma'ala moto-a mpotuku' konoa-ku. Aga nau' wae, tungkai' mengkatuwu' mpobatua-a hi hawe'ea tauna. Kubabehi toe bona kawoo-woria' tauna kukeni mepangala' hi Kristus.
19Un es, starp visiem brīvs būdams, kļuvu visu kalps, lai iemantotu daudzus.
20Ane mpokeni-a Kareba Lompe' hi to Yahudi, mo'ingku hewa to Yahudi-a, bona wori' to Yahudi kukeni hi Kristus. Ane hante tauna to mpotuku' ada Atura Musa-a, aku' wo'o mpotuku' ada Atura Musa. Kakoo-kono-na uma-a nahoo' ada tohe'e, aga kutuku' moto ada toe bula-ku hi laintongo' -ra to mpotuku', bona wori' -ra kukeni hi Kristus.
20Un jūdiem es kļuvu it kā jūds, lai iemantotu jūdus;
21Ane mpokeni-a Kareba Lompe' hi tauna to uma mpo'incai Atura Musa, mo'ingku hewa tauna to uma mpotuku' Atura Musa-a, bona wori' -ra kukeni hi Kristus. Aga neo' ra'uli' wae, uma kutuku' hawa' Alata'ala. Bate mengkoru hi hawa' Kristus oa' -a-kuwo.
21Tiem, kas padoti bauslībai, it kā arī es būtu padots bauslībai, lai iemantotu tos, kas bija padoti bauslībai (lai gan es pats nebiju padots bauslībai); tiem, kas bija bez bauslības, it kā arī es būtu bez bauslības, lai iemantotu tos, kas bija bez bauslības (kaut es nebiju bez Dieva bauslības, bet biju padots Kristus bauslībai).
22Ane kupodohe-ra to ko'ia moroho pepangala' -ra, mo'ingku-a hewa hira', bona kutulungi-ra mpotuku' Kristus. Hi hawe'ea tauna tungkai' kubalii' po'ingku-ku, bona ane rii-ria ohea-na kana ma'ala-ra kukeni hi Kristus, nau' ba kampa' hantongo' -ra-wadi.
22Vājajiem es kļuvu vājš, lai iemantotu vājos. Visiem es kļuvu viss, lai visus izglābtu.
23Hawe'ea toe kubabehi bona kawoo-woria' tauna to mepangala' hi Kareba Lompe', bona mporata wo'o-a-kuwo kalompea' hante hira'.
23Bet to visu es daru evaņģēlija dēļ, lai es būtu tā līdzdalībnieks.
24Ompi' -ompi', ha uma ni'incai ane tauna to motanta' mokeno, mokeno omea moto-ra, aga hadua-wadi to mporata parasee. Koi' wo'o ompi' kana mo'ingku-koi hewa tauna to mpohuduwukui mokeno: huduwukui-koi mpotuku' konoa Alata'ala duu' -na mporata-koi parasee-ni.
24Vai nezināt, ka tie, kas stadionā skrien, visi gan skrien, bet viens saņem godalgu? Skrieniet tā, lai jūs to saņemtu!
25Tauna to motanta' toera, wori' nyala palia-ra, pai' -ra mpengkatarii butu nyala-na, apa' doko' mpu'u-ra mporata parasee. Parasee toe, wunga to molaju-wadi mpai'. Hiaa' kita', tapengkatarii butu nyala-na apa' mehina-ta mporata parasee to tida duu' kahae-hae-na.
25Katrs sacīkšu dalībnieks atturas no visa, un to viņi dara, lai iegūtu iznīcīgo kroni, bet mēs - neiznīcīgo.
26Tauna to motanta' mokeno, uma-ra mokeno hinyai', monoa' to ratoa'. Tauna to momejangkuru', uma uli' kadungkua-na pejangkuru' -ra. Wae wo'o aku', aku' ma'ala rarapai' -ki tauna to mokeno ba to mejangkuru', apa' uma-a mo'ingku hinyai'. Napa-napa to kubabehi, kubabehi bona mpotoa' parasee pedagia-ku toe mpai' ria.
26Tātad es neskrienu uz kaut ko nenoteiktu, tā es necīnos, it kā gaisu sizdams.
27Mpolati-a woto-ku, mpokuasai-a konoa-ku moto. Nee-neo' mpai' ka'oti-ku mpopalele Kareba Lompe' hi tau ntani' -na, aku' lau-mi to uma mporatai parasee.
27Bet es šaustu savu miesu un lieku tai sev kalpot, lai kādreiz, citiem sludinot, pats netiktu atmests.